30.08.2012

Kodanikuühiskonnal on võtmeroll erakondade rahastamise järelvalvel

Ühing Korruptsioonivaba Eesti arutles vabaühendustest partneritega välisriikidest, kuidas tõhustada erakondade finantseerimise järelvalvet ja sellega seonduvaid regulatsioone ning tagada rahastamise maksimaalne läbipaistvus läbi avalikkuse kontrolli ja kodanikuühiskonna aktiivsema kaasatuse. Ühingut esindas kohtumisel projektijuht Käärt Kaljuvee ning ühingu osalemist toetas Avatud Eesti Fond.

26. juulil toimus Poolas Stefan Batory Fondi eestvedamisel  Ida-Euroopa riikide erakondade rahastamise süsteeme käsitlev ümarlaud, mis oli jätkuks aprillis toimunud töökohtumisele ning mille käigus käsitleti  erakondade  ja nende valimiskampaaniate rahastamise korraldust. Kohtumise fookuseks oli üldiste soovituste formuleerimine, mis oleksid aktuaalsed kõigis projektis osalenud riikides ning kohaldatavad nende spetsiifilistele oludele,  olles samas kantud universaalsetest põhimõtetest.

Kui eelmisel töökohtumisel tutvustasid erinevad projektipartnerid (Poolast, Tšehhi Vabariigist, Armeeniast,  Gruusiast, Moldovlast, Mongooliast ja Eestist) põgusalt oma riigis kehtivaid põhimõtteid ja lepiti kokku põhjalikuma analüüsi kirjutamises, siis seekord toimus pingeline arutelu erinevate mehhanismide efektiivsuse ja rakendatavuse üle, mis toetus koosviibimiseks ettevalmistatud raportitele.

Kuigi riigiti on regulatsioonid vägagi erinevad, on põhilised probleemid siiski sarnased. Erakondadele tuginev esindusdemokraatia tõstatab alati küsimusi seoses poliitiliste jõudude rahastamise ja selle läbipaistvusega. Ühelt poolt on mõistetav, et erakonnad vajavad toimimiseks ning poliitilises konkurentsis püsimiseks märkimisväärseid ressursse, teisalt aga kerkib terve rida küsimusi: kes peaks erakondi rahastama ja kui rahastamine toimub riigieelarveliste eraldiste kaudu, siis milleks peaksid erakonnad neid eraldisi kasutama ning kui karmid peaksid olema sanktsioonid reeglite rikkumisel?

Kuigi on võimalik formuleerida üldiseid printsiipe, millest võiks erakondade rahastamine ning selle järelevalve lähtuda, vajab konkreetsete ja riigispetsiifiliste soovituste väljatöötamine põhjalikku analüüsi ja tasakaalukat lähenemist, mis arvestaks nii riigi demokraatia taseme kui juriidiliste ja kultuuriliste eripäradega, olles samal ajal tõhus, kuid mitte liialt poliitilist konkurentsi piirav.

Seega ei peatuks ma siinkohal pikemalt erinevate riikide seadusandlikel ning institutsionaalsetel aspektidel ning soovitustel, sest lugejad saavad  teemaga põhjalikumalt tutvuda projekti käigus valminud veebikülje www.politicalfinance.org vahendusel.

Küll aga tahaksin rõhutada kohtumise üheks keskseks teemaks olnud meedet erakondade rahastamise ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvuse tagamiseks – kodanikuühiskonna aktiivset kaasatust poliitikajälgimisse. Kodanikuühenduste roll poliitilises järelvalves on muutumas tänapäeval üha aktuaalsemaks ning näib, et ei ole universaalsemat võimalust poliitikakujundamise mõjutamiseks ning erakondade käitumise efektiivseks tagasisidestamiseks kui  kodanikualgatus. Organiseeritud surve ausamaks käitumiseks ning läbipaistvamaks asjaajamiseks on oluline katalüsaator poliitilise kultuuri muutumiseks.  Efektiivse sekkumise ning järelevalve aluseks on aga informatsiooni piisav kättesaadavus, mis võimaldab erakondade tegevusel silma peal hoida ning sellele hinnanguid anda. Mida hõlpsamini on detailne informatsioon kodanikeühendustele ning meediale ligipääsetav, seda keerulisemaks muutub varjatud rahastamine. Mida suurem on kodanikuühenduste huvi poliitikal silma peale hoida, seda suurem on tõenäosus, et käitutakse ausalt.

Seega tundub meile ühingus, et äärmiselt oluline osa erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise ausamaks muutmisest peitub just detailse informatsiooni kättesaadavaks tegemises ja kodanikuühiskond peaks selle nimel ühiselt töötama. Näiteks näeb kehtiv erakonnaseadus ette, et erakonnad peavad esitama oma kampaaniakulud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile ja tegema need avalikuks ka oma kodulehekülgedel, kuid esitatud aruanded ei pea sisaldama ühikukulusid, vaid kõigest summasid mingi konkreetse kululiigi kohta. Kui nüüd teha mõtteharjutus teemal, mida muudaks seadusepügal, mis teeks kohustuslikuks täpsete ühikute avaldamise (näiteks mitu lendlehte konkreetse summa eest trükiti või mitu minutit telereklaami osteti), võib jõuda huvitavate tulemusteni… Muuhulgas muutuks kindlasti hõlpsamini hinnatavaks, kas ametlikult raporteeritud kuludega on realistlik läbi viia selliseid kampaaniaid nagu alatasa enne valimisi näeme.

Kuna ühing korruptsioonivaba Eesti on käivitanud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel projekti, mille raames püüame selliste teemade arutamisse kaasata ka teisi vabaühendusi, kutsume kõiki vabaühendusi pilku peale heitma ka meie kodulehekülje rubriigile http://www.transparency.ee/cm/node/626 ning huvi või täiendavate küsimuste korral meiega kontakteeruma. Lõpetuseks veel niipalju, et Riigikogu põhiseaduskomisjon on küsinud ühingult Korruptsioonivaba Eesti augusti lõpuks viite ettepanekut erakonnaseaduse muutmiseks, mille väljatöötamise ja väljavalimisega aktiivselt tegeleme ning mis saavad tulevikus olema avalikkusele kättesaadavad ka meie koduleheküljel www.transparency.ee