08.06.2018

Kas president Ilvesel oli õigus? KVE teeb faktikontrolli

Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrolliti seekord, kas peab paika Toomas Hendrik Ilvese väide sellest, et Eesti on korruptsioonitasemelt positiivses mõttes üle Euroopa Liidu keskmise. Ühingu Korruptsioonivaba Eesti arengukoordinaator Carina Paju kommenteeris väite paikapidavust:

"Korruptsioonitaseme mõõtmiseks on erinevaid viise, kõige enam viidatakse korruptsioonitajumise indeksile seetõttu, et puhtalt statistika arvesse võtmine ei pruugi peegeldada tegelikku korruptsiooni taset ega ka inimeste tolereerivat suhtumist korruptiivsesse tegevusse (lisaks saab tulemusi praeguseks mitmete aastate lõikes üle maailma võrrelda).

Näiteks asjaolu, et riigis on menetlemisel rohkelt korruptsioonialaseid juhtumeid, võib vastupidiselt kõrgele korruptsioonitasemele viidata sellele, et uurivad õiguskaitseorganid on oma töös efektiivsed. Samamoodi võib madal juhtumite arv tähendada, et korruptsiooni peetakse normaalseks ühiskonna osaks ja/või juhtumid uurimise alla/menetlusse institutsioonide pädematuse või poliitilise surve tõttu ei jõuagi. Korruptsioonitaju mõõdetakse ekspertide hinnangute ning küsitluste kaudu, mis toob muuhulgas esile sõbralt-sõbrale liikuvad jutud ja enda kogemused - sh juhtude osas, millest politseid ei teavitatud."

Muu statistika osas saab tutvuda näiteks korruptsiooniteemalise Eurobaromeetri uuringuga - 2017. a omas Eesti on tõesti enamasti Euroopa keskmisest parematel kohtadel.

Teise nurga alt lähenevatest mõõdikutest võib tutvuda nt Index of Public Integrityga (IPI), mis võtab arvesse kuute komponenti: kohtuvõimu iseseisvus, administratiivne koormus, kaubanduse avatus, eelarve läbipaistvus, e-kodanlus ja ajakirjandusvabadus. Indeksit on koostatud kahel aastal: 2015 ja 2017. Eesti liikus 2017. aastaks ühe koha kõrgemale ning on 109 riigi arvestuses 10. kohal.

„Kõige suurema üllatusena ehk ei tule, et kuue mõõdiku arvestuses on Eesti esirinnas just administratiivse koormuse vähesuse (4/109) ja ajakirjandusvabaduse (9/109) osas," märgib Paju. „Esimese puhul mõõdetakse nii firmade asutamiseks vajalike toimingute arvu kui ka maksude maksmiseks kuluvat aega.

Seega läheb Eestil tõesti võrdlemisi hästi ja seda on ka rahvusvaheliselt tähele pandud. Meil on tugevad institutsioonid, toimiv õiguskaitsesüsteem ning läbipaistev e-riik. Tööd on meil aga ikka - mida arenenumad on riigi kontrollmehhanismid, seda keerulisemaks muutub korruptsioonikuritegude avastamine ja uurimine. Viimastel aastatel pole me CPI lõikes liikunud ei üles ega alla, mis näitab, et ühiskonnas on muuta vaja midagi sügavamat kui reeglid ja seadusandlus; see võtab aga kaua aega. Töötama peab just hoiakute muutmisega, kutseväärikusega, eetika juurutamisega, läbipaistva organisatsioonikultuuriga - ehk siis sellega, et inimeste endi vahel ja suhetes riigiga prevaleeriks usaldus. Nii on korruptiivne käitumine juba väärtuspõhiselt välistatud. Erinevate eelmainitud uuringute ning ka nt justiitsministeeriumi kolme sihtrühma uuringu põhjal on seda teed Eestil veel minna."

 

Tervet artiklit loe Eesti Päevalehest.