07.10.2019
Pressiteade

ELi vihjeandjate kaitse direktiiv annab Eestile võimaluse teavitajaid tõhusalt kaitsta

Täna, 7. oktoobril võeti Euroopa Parlamendis ametlikult vastu liidu õiguse rikkumisest teavitajate ehk vihjeandjate kaitse direktiiv. Sellega algab kaheaastane periood, mille kestel peavad kõik liikmesriigid, sh Eesti oma seadusandluse viima kooskõlasse direktiivi nõuetega.

"Nii eelmise aasta Danske Banki kui ka hiljutine TTÜ vihjeandmise juhtumid on meile näidanud, et Eesti õigusruum ei reguleeri piisavalt vihjeandmist ega taga teavitajatele vajalikku kaitset," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.

"Direktiivi vastuvõtmine tuleb seega meie jaoks õigel ajal. Kui siiani on vihjeandmisesse suhtutud peaasjalikult kui pealekaebamisse, oleme just viimase aasta jooksul näinud kasvavat poolehoidu väärkäitumisest teavitamisele kui demokraatlikule kaitseliinile, mis aitab tähelepanu juhtida potentsiaalsetele avaliku huvi riivetele."

Kui praegusel hetkel on ELi liikmesriikide teavitajate kaitset reguleeriv seadusandlus ebaühtlane, sätestab direktiiv minimaalsed nõuded, mis peavad tulevikus olema täidetud igas liikmesriigis.

"Teavitamine on pea alati riskantne tegevus, mis võib mõjutada nii vihjeandja isiklikku kui professionaalset käekäiku. Seetõttu on positiivne, et juba praegusel kujul on direktiiv kooskõlas enamike rahvusvaheliste teavitajate kaitse printsiipidega," kommenteeris Paju.

Direktiivi järgi peab olema tagatud vihjeandjate konfidentsiaalsus, vabadus valida, kelle poole teavitamiseks pöörduda, ning sanktsioneeritud teavitajate tagakiusamine ja diskrimineerimine. Lisaks on riigil kohustus pakkuda tasuta ja sõltumatut vihjeandmise alast nõustamist.

Seejuures peavad kõikides üle 50 töötajaga era- ja avaliku sektori organisatsioonides peagi olema loodud adekvaatsed vihjeliinid, paika pandud täpsed teavitamise protseduurid ning vihjeandja kaitse meetmed. Suurtel organisatsioonidel tuleb direktiiviga vastavuses olla juba 2021. aasta oktoobriks, kuid väiksematel, 50-250 töötajaga ettevõtetel on selleks kaks lisa-aastat (2023. a oktoobriks).

Direktiiv sätestab seejuures vaid minimaalnõuded ning julgustab liikmesriike kaitset veelgi laiendama. "Näiteks puudutab direktiiv praegu vaid Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamist, kuid ülevõtmisel on mõistlik seda skoopi Eesti õigusruumis laiendada," lisas Paju.

"Peale laiapõhjalise skoobi ja kaitse tagamise seisame ühinguna selle eest, et kahe aasta pärast oleks igale potentsiaalsele vihjeandjale ka selge ja arusaadav, millest ja kellele ta teavitada saab ning millistel tingimustel talle kaitse rakendub," ütles Paju.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev vabaühendus, mille eesmärgiks on järjepidev korruptsiooni ennetamine, korruptsioonialase teadlikkuse tõstmine ning rahvusvahelise organisatsiooni Transparency Internationali esindamine Eestis.