04.12.2012

Avatud valitsemise roll korruptsiooni ennetamisel

 

Avatud valitsemise partnerluse peamine eesmärk ei ole küll korruptsiooniennetus, kuid selle elluviimise neli üldpõhimõtet – läbipaistvus, kodanike kaasatus, vastutavus ning uute tehnoloogiate kasutamine – aitavad edukalt ka seda rolli täita, kirjutab Asso Prii avatud valitsemise partnerluse blogis.

Valitsemise läbipaistvus tähendab, et avalikku huvi puudutavad otsustus- ja valikuprotsessid, eelarvekasutus ning poliitika kujundamine on kõigile huvitatutele piisava põhjalikkusega jälgitavad. Korruptiivsete suhete, aga ka lihtsalt avalikke vahendeid raiskava juhtimisstiili tekkimise tõenäosus on aga pöördvõrdelises seoses läbipaistvuse suurenemisega. Mida enam tegevusi jääb avalikkuse valvsa pilgu alt varjatuks, seda vähem tunnetavad otsustajad end vastutavana ning võivad järele anda korruptiivsetele ahvatlustele. Ühe kõige selgema näitena võiks siinkohal esile tõsta ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid, mille eesmärgiks on ühest küljest ametiisikute vastutavuse suurendamine ning teisest küljest järelevalvevõimaluse loomine. Seni on paraku järelevalve jäänud nõrgaks deklaratsioonide avalikkusele kättesaamatuse tõttu ning seetõttu pole saavutatud ka soovitud tulemusi ametiisikute vastutavuse osas.

Selleks, et suurem läbipaistvus viiks vastutavuseni, on vajalik sõltumatu osapoole – kodanikkonna aktiivset kaasatust ja huvi, mis väljendub osutatavas tähelepanus ja on tasakaaluks  ning toimib paralleelselt riiklike kontrollimehhanismidega. Et läbipaistvus ei jääks pelgalt avalikkusele paisatavate tohutute infohulkade tasandile, siis mängib kogu protsessis tähtsat rolli uute tehnoloogiate kasutamine, mis lisaks infohulga mõistmise lihtsustamisele annab avalikkusele võimaluse ka panustada ning osaleda. Eelpoolmainitud majanduslike huvide deklaratsioonide näidet jätkates on Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel seadnud eesmärgiks majanduslike huvide deklaratsioonide andmekogu loomise, millest võiks AVP ümarlaua arvates kujuneda hea näide sellest, kuidas hästitoimiv veebilahendus viib kokku suure hulga andmeid ja avalikkuse soovi osaleda läbipaistvuse ja aususe üle valvamises.

Avatus tähendab ka usalduse suurenemist ja aitab ennetada väärate ettekujutuste teket ehk „korruptsioonitondi“ nägemist sellel seinal, kus seda tegelikkuses pole. Reaalse korruptsiooni (nt kuritegevusstatistika pinnalt) kõrval on tähtsaks mõõdupuuks ka tajutav korruptsioon (vt nt korruptsioonitajumise indeks), mille kõrge tase võib lisaks välisinvesteeringute riigist eemale peletamisele (keegi ei soovi investeerida korrumpeerunud riiki) evida ka siseriiklikke pikaajalisi tagajärgi. Nimelt näitavad uuringud, et tajudes avalike vahendite läbipaistmatut kasutamist ning nende suunamist era(kondlike)huvides teenimisele, väheneb maksumaksjate soov makse ausalt tasuda. Samuti kaob elanike huvi riigi arengu ja käekäigu vastu – otsused tehakse niikuinii suletud uste taga ning tavakodanikuni hüved ei jõua.

Loomulikult ei saa avatusega korruptsiooniriski miinimumini viia ning vajalik on ametnike, ettevõtjate ja kodanike soov ausalt ja läbipaistvalt käituda. Siiski on avatud valitsemise partnerlus heaks võimaluseks luua seda käitumist suunav ja toetav raamistik.

Artikkel on ilmunud avatud valitsemise partnerluse blogis http://www.avatudvalitsemine.ee/