Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist

Projekt on lõppenud
Algus: 
01.05.2008
Eelarve: 
487 300 EEK

Projekti “Eesti kohtud - osa võimustruktuurist, mis väärib jälgimist “ toimumisajaks on aprill 2008 kuni september 2009. Projekti läbiviijaks on MTÜ Korruptsioonivaba Eesti (KVE), kelle projektipartneriks on Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus.Eesti riigi arengus on kodanikud ja vabaühendused pööranud senini peamiselt suurt tähelepanu seadusandliku ja täitevvõimu tegevusele. Sisulise tähelepanu alt on jäänud välja kohtuvõim, mis praktilisel tasandil omab otsustavat tähtsust kodaniku- ja inimõiguste tagamisel igas riigis. Ligipääs kohtusüsteemile, selle toimimise praktilised aspektid nagu kohtusüsteemi läbipaistvus ja „kasutusmugavus“ on ühed esmased küsimused, millest oma õigustest teadlik olemise kõrval sõltub inimeste võimalus oma õigusi efektiivselt kaitsta.

Eesmärgid

Projekti esimeseks eesmärgiks on luua riigivõimust sõltumatu  mehhanism ja metodoloogia kohtusüsteemi kui omaette võimuharu tegevuse jälgimiseks ja soovituste tegemiseks selle parendamiseks kodanikuühiskonna poolt.

Projekti teiseks eesmärgiks on luua mehhanism ja viia läbi esialgne riigivõimust sõltumatu analüüs korruptsioonijuhtumite ja nende võimuorganite (eriti, aga mitte ainult kohtute) poolt menetlemise  analüüsimiseks ning põhjalikumat riigivõimust sõltumatut käsitlemist vajavate valdkondade väljaselgitamine.

Sihtgrupid ja lõppkasusaajad

Projekti esimese valdkonna otseseks sihtgrupiks on kohtusüsteemi kasutavad inimesed, kohtusüsteemi haldamisekga tegelevad  riigiametnikud, kohtuametnikud ja kohtunikud ning ajakirjandus.

Projekti teise osa näiliselt põhiliseks sihtgrupiks on eelkõige seadusandjad, kohtunikud, uurijad ja prokurörid, kuid kindlasti on selle tegevus suunatud ka ajakirjandusele ja avalikkusele. Lõppkasusaajateks on projekti läbiviija, kes arendab välja uued mehhanismid, metoodikad ja võrgustikud oma edasiseks tegevuseks ning loob organisatsioonisisese aluse oma teemavaldkonnas sõltumatu kompetentsikeskuse väljaarendamiseks. Lõppkasusaajaks tuleb kindlasti pidada ka kodanikke, kelle seisukohad kohtusüsteemi kasutamise osas jõuavad otsustajateni ja kohtunikeni.

Metoodika

Projekti esimese valdkonna põhimetoodikaks on erinevates riikides läbi viidud kohtuasutuste külastamine ja kohtute töö jälgimine sõltumatute ja kohtule mitte teadaolevate isikute poolt ning kogetu kohta etteantud küsimustike täitmine. Mõningatel juhtudel kaasneb küsimustike täitmisele ka etteantud teemadel  intervjuude tegemine menetlusosaliste ja nende esindajatega.Lisaks sellele on kavas katseisikute abil uurida kohtute infosüsteemide kasutatavust interneti ja ka muude infokanalite osas (e-mail, telefonid, faxid).Nii kogutud andmeid analüüsitakse ja koostatakse kokkuvõttev materjal ja soovitused, mis avalikustatakse selleks eraldi korraldatavatel üritustel. Nimetatud uuringut on kavas korraldada projekti jooksul kaks korda – üks kord projekti alguses ja teine projekti lõppfaasis. Samuti on kavas projekti käigus välja töötavat metoodikat kasutada tulevikus perioodiliselt kohtusüsteemi kodanikusõbralikkuse hindamiseks ning KVE edasiste „jälgimis-hindamisprojektide“ läbiviimisel.

Projekti teise valdkonna põhiline tegevus toimub alates korruptsioonivastase seaduse jõustumisest tehtud kohtulahendite sisu esialgse kaardistamisena. Projekti käigus kogutakse kõigepealt kokku andmed ajavahemikul 1996-2008 menetletud korruptsioonikuritegudest ja seejärel külastavad selle teostajad kohtuarhiive ja tutvuvad kaardistatud kriminaalasjade toimikutega ning koostavad nende põhjal esialgse uuritud korruptsioonijuhtumeid, menetluse algatamist ja üldist käiku puudutava ülevaate-analüüsi. Selleks tööks on kavas kasutada eelkõige õigustudengeid, aga võimalusel ka kohtupersonali. Ülevaade-analüüs on hiljem aluseks võimalikule jätkuprojektile, mille käigus uuritakse põhjalikumalt seadusandluse ja kohtupraktika mõju korruptsioonijuhtumite kriminaalmenetluse tulemuslikkust mõjutavate tegurite kohta ja koostatakse soovitused seadusandluse täiendamiseks.

Juhtimine ja projekti läbiviijad

Projekti juhib tegevjuhtimise tasemel projektijuht, keda nõustab 3-5 kõrge tasemega spetsialistist koosnev projekti nõukoda.  Projektijuhi  kõrval töötab tema asetäitja-ekspert, kes vastutab projekti realiseerimise eest Tallinnas ja Põhja-ja Lääne Eestis. Projekti tegevusse kaasatakse esimese uuringu käigus vaatlejana tudengeid (eelkõige õigus- ja sotsiaalteaduste valdkonna tudengeid) ja võimalusel ka vabatahtlikke (kuni 30).

Teise uuringu käigus on kavas kasutada rohkem vabatahtlikke-lihtkodanikke, kellel õigussüsteemiga nii otsene kontakt puudub.Uuringutulemuste kokkuvõtmiseks ja analüüsimiseks kaasatakse projekti 1-2 akadeemilise taustaga konsultanti.Projekti teise valdkonna puhul on metodoloogia väljatöötamisel ja tulemuste analüüsimisel kavas kasutada võimalikult kõrge kvalifikatsiooniga akadeemilise isikuid ja andmete kogumisel ja esialgsel analüüsimisel õigustudengeid (eelistatavalt magistriõppes õppivaid ja korruptsiooniteemaga süvendatult tegelevaid tudengeid) ja võimalusel kohtupersonali.

Eeldatavad tulemused ja tagasiside

Projekti esimese valdkonna läbiviimisega suureneb inimeste teadmine kohtusüsteemi toimisest ja oma õiguste kaitsmisest selle kaudu. Taolise projekti edukas läbiviimine annab „vahikoertena“ (watchdogidena) tegutsevatele kodanikeühendustele eeskuju ja aitab välja töötada metoodikat vabatahtlike kaasamiseks avalike asutuste töö sõltumatuks jälgimiseks ja hindamiseks läbiviidavate projektide teostamiseks.

Tulenevalt teise valdkonna läbiviimisest arendatakse esialgsel kujul välja KVE analüütiline võimekus korruptsioonitemaatikaga tegelemiseks ja nii tekib riigivõimust sõltumatu kompetentsikeskus, kes on võimeline vajadusel ise selles tundlikus valdkonnas lahendusi pakkuma.  Loodetavasti julgustab see ka teisi vabaühendusi looma oma tõsist analüütilist kompetentsi oma valdkonnaga tegelemiseks.

Üheks projekti oodatavaks mõjuks on kohtusüsteemi poolt tavainimeste probleemide parem teadvustamine ja loodetavasti vajalike muudatuste sisseviimine kohtute kasutajasõbralikkuse tõstmiseks. See omakorda peaks parandama inimeste võimalusi oma õigusi kohtusüsteemi kaudu kaitsta. Projekti teise valdkonna puhul on loodetav mõju seotud eelkõige korraliku ja süstemaatilise ülevaate loomisest tekkiva tähelepanu tõusuga korruptsiooni uurimisel tekkinud probleemidest ja nende võimalikest lahendusteedest. Loodetavasti toob see kaasa täiendavate detailsemate uuringute tegemise ja lõppkokkuvõttes ka seadustesse muudatuste sisseviimise.

Projekti edukas läbiviimine on üheks põhiliseks eelduseks  MTÜ KVE kui sõltumatu ja iseseisvat analüütilist võimekust omava „watchdogi“ väljaarendamiseks. Projekti käigus loodetakse leida endale sobivad isikud, kes on huvitatud organisatsioonis vastava teemavaldkonnaga professionaalselt ja pika-ajaliselt tegelemisest.

Projekti toetab Vabaühenduste Fond. Vabaühenduste Fond on rahastatud Islandi, Liechtensteini ja Norra poolt EMP finatsmehhanismis ning Norra finatsmehhanismi vahendusel.

Toetust koordineerib Avatud Eesti Fond.