17.03.2012

Korruptsioonivaba Eesti soovitab poliitikutele eetikakoodeksit

Avalikkusel oleks kõrgete poliitikute küsitavale käitumisele lihtsam hinnangut anda, kui oleks olemas riigikogu liikmete eetikakoodeks, leiab ühing Korruptsioonivaba Eesti.

 

Viimasel ajal arutelu tekitanud parlamendiliikme võimalik sekkumine kohaliku tasandi võimuvaidlusesse või saadiku eetiliselt kaheldav äritegevus on näited valdkondadest, kus sageli viidatakse sellele, et seaduserikkumist ei ole tuvastatud, aga avalikkusele jääb mulje vastuvõetamatust käitumisest.

 

«Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon on küll andnud eetikakoodeksi loomisele heakskiidu, kuid järgmisi samme riigikogu astunud ei ole,» sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. «Koodeksi peamine idee on just see, et riigikogu ise mõistab vajadust koodeksi järele ning algatab selle loomise, kaasates ülejäänud osapooli.»

 

Lisaks vajab reguleerimist lubatud mõjutamine ehk lobitöö ning saadikute tegevus pärast volituste lõppemist, et vähendada erahuvide eelistamise riski ametiaja jooksul, leiab ühing.

 

«Kohtupretsedentidel põhineva õigussüsteemiga riikides nagu Suurbritannia ja Kanada on seadusandliku kogu käitumiskoodeksid iseenesest mõistetav nähtus,» sõnas Prii. Muuhulgas on parlamendisaadikutele mõeldud eetikakoodeksi loomiseni jõutud nii Lätis kui ka Leedus, aga ka Saksamaal ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.

 

Paralleelselt tuleks kindlasti hinnata ka karistusseadustiku vastavate sätete muutmisvajadust, kuid siiski ei tuleks riigikogu liikmete tegevustele lubatav-lubamatu hinnangu andmisel lähtuda vaid kriminaalõiguslikust normist, vaid tuleb seada eetiliselt kõrgemad kriteeriumid, leiab ühing.

 

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency International esindaja Eestis.

 

Allikas: PM Online