Seoses 2011. aasta korruptsioonitajumise indeksi tulemuste avalikustamisega ning meedias kajastust leidnud elamislubade skandaaliga rõhutas ühing Korruptsioonivaba Eesti, et Riigikogu liikmetele on vaja luua käitumiskoodeks. Eetikakoodeks peab olema ühemõtteliseks aluseks juriidiliselt korrektsete, kuid avaliku õiglustundega selgelt vastuolus olevate tegude hukkamõistmiseks Riigikogu tasandil. Leiame, et eetikakoodeks peab olema laiapõhiselt ning konsensuslikult välja töötatud dokument, mis on erakondade ülene ning mille loomisel on suurim roll täita Riigikogu liikmetel enestel. Eneseregulatsioon on seda tõhusam, mida enam on eetikaküsimusi isekeskis arutatud. Samuti on enda loodud ja kirja pandud põhimõtetest hiljem keeruline taganeda. Eetikakoodeks on oma olemuselt tulevikku suunatud dokument ning tema mõju hakkab avalduma pikemas perspektiivis. Reeglid ja tõekspidamised ei juurdu üleöö ning tegemist on ajamahuka protsessiga. Ühingu hinnangul on selline tegevus Eesti poliitilise kultuuri tervikliku arengu ning Riigikogu maine parendamise seisukohalt hädavajalik.
Tõhus eetikakoodeks on:
Ühingu juhatuse liikmed ning tegevjuht osalesid Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni 16.01 istungil, kus arutati eetikakoodeksi loomise üle ning käsitleti viimase korruptsioonitajumise indeksi tulemusi. Koosoleku tulemusel otsustasid komisjoni liikmed, et komisjon toetab eetikakoodeksi loomist ning teeb vastava ettepaneku Riigikogu juhatusele.
09.12.2011 tegi ühing Korruptsioonivaba Eesti ettepaneku Riigikogu fraktsioonide esimeestele ning juhatustele Riigikogu liikmete eetikakoodeksi loomise algatamiseks ja kutsus üles kõikide fraktsioonide esindajaid pöördumisele vastama. Senini on vastus laekunud kahe fraktsiooni esindajatelt. SDE fraktsioon (20.12.2011) ja Reformierakonna fraktsioon (17.01.2012).
Euroopa Parlamendi liikmete käitumiskoodeks (draft)
Euroopa Liidu volinike käitumiskoodeks