lobitöö

18.03
2020

Lobitegevusele hakatakse päitseid pähe panema

Ministrite lobibüroodesse asumist hakkab tõkestama seadus, valmib ka lobireeglite hea tava.

Lobitöö tuli Eestis viimati jutuks Hiina tehnoloogiagigandi Huawei tõttu, mis on suhtekorraldusfirma Powerhouse’i palgal oleva eksministri Marko Pomerantsi (Isamaa) abiga kulutanud mitme praeguse valitsusliikme kabinetiuksi.

Ent viimase poole aasta jooksul on Eestis viidud ellu Euroopa Nõukogu korruptsioonivastase riikide ühenduse GRECO nõuandeid, et anda soovitusi eelkõige ministrite ja poliitnõunike huvide konflikti vältimiseks.

25.02
2020

Siim Kallas näeb üha enam vajadust Eesti lobiregistri järele

Euroopa lobiregistri loomise eestvedaja, Euroopa Komisjoni endine asepresident Siim Kallas leiab, et samasuguse registri loomine muutub Eestis järjest aktuaalsemaks.

Seda näitab tema hinnangul kõige muu seas eelmisel nädalal riigikogu Isamaa fraktsiooni ruumides aset leidnud infokoosolek Hiina tehnoloogiahiiu Huaweiga seotud ohtudest.

Isamaa fraktsiooni liikmete seas kuulas asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud infot riigikogusse mitte kuuluv Marko Pomerants, kes töötab Huawei huve esindavas kommunikatsioonifirmas Powerhouse.

21.02
2020

Pomerants ja Anvelt pole ainukesed. PR-äris käib hoogne poliitiline võidurelvastumine

Lobistide registri moodustamisel saaksid sinna kantud ettevõtjad hindu tõsta, aga „spordikotipoliitika“ ehk must mõjutamine ei kaoks ikka kuhugi.

Mais 2018 toimus Kadriorus tolle aja kohta haruldane sündmus. President Kersti Kaljulaid nahutas suhtekorraldusettevõtte Powerhouse asutajat ja omanikku Janek Mäggit. Riigipea ütles, et nimetab mehe regionaalministriks „raske südamega“. Üks põhjusi oli asjaolu, et Mäggi oli tegelenud poliitilise lobitööga. Riigipea viitas ohule, et ministril võivad riigi (ühiskonna) ja erahuvid sassi minna.

20.02
2020

Lobitöö tuleb Eestis defineerida ja läbipaistvamaks muuta

Poliitikud arutavad koos MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti, kuidas reguleerida lobitegemist. Eestis on lobitegevus seni reguleerimata. Selle reguleerimine muudaks ühiskonna läbipaistvamaks, leiab Korruptsioonivaba Eesti.

13.02
2020

Huawei tagauks Eestis. Appi palgati valitsusele lähedased eksministrid

Hiljuti peaminister Jüri Ratasega samas valitsuses istunud Janek Mäggi ja Marko Pomerants müüvad nüüd oma sidemeid, et lobida Eestis Hiina tehnoloogiagigandi Huawei huve. Samal ajal hoiatavad nii Eesti kui ka teiste riikide julgeolekuasutused, et Huaweid uutesse 5G võrkudesse ei lubataks. Selles nähakse luureohtu. Mäng käib kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode pärast.

09.12
2019

KVE juhatuse liige korruptsioonivastasel päeval antud intervjuus: ühiskonnas ei olda endiselt veel piisavalt teadlikud vihjeandmise ja kohtumiste avalikustamise temaatika olulisusest

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on sellel aastal tegelenud nii ministrite kui nende nõunike huvide konflikti juhise, ministrite ja nende nõunike poolt huvirühmade ning lobistidega kohtumiste avalikustamise ja vilepuhujate ehk vihjeandjate teemadega.

„Nende küsimustega ka praktiliselt tegelemine - TTÜ vihjeandmise skandaal ja valitsuse tasandile jõudnud maaeluministeeriumi kriis - on tõestanud, et ühiskonnas, sealhulgas isegi tippjuhtide või valitsuse liikmete poolt ei olda endiselt veel piisavalt teadlikud vihjeandmise ja kohtumiste avalikustamise temaatika olulisusest,“ tõdes endine juhtiv riigiprokurör, Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liige Steven-Hristo Evestus rahvusvahelise korruptsioonivastase päeva eel antud intervjuus.

24.10
2019

KVE tegevjuht ERRis: lobitöö tuleks ümber mõtestada

Lobitöö mõistet pole Eestis seadusandluses määratletud, mistõttu pole üllatav, et seda aetakse segi muu (otsuste) mõjutamisega seotud sõnavaraga. Näidet pole tarvis kaugelt otsida. Alles 1. oktoobril Eesti Ekspressis ilmunud "EKRE mõjukas liige korruptsiooniafääris: Endel Oja küsis lobitöö eest pistist" artiklis kasutati "mõjuvõimuga kauplemist" ja "lobitööd" vaat et sünonüümidena.

15.10
2019

KVE selgitas Vikerhommikus lobitöö ja pöördukse efekti tagamaid

Kuigi lobitöö on loomulik osa seadusloome protsessist, on sellel mõistel praegusel hetkel pigem halb maik juures. Avalikkusel puudub ülevaade, kes kellega ja millisel eesmärgil kohtub, ning peamiselt kuuleme lobistide huvidest alles meedia vahendusel ja tihtipeale halvas valguses.

Poliitikute ning kõrgemate riigiametnike töö aga ongi erinevate huvirühmadega kohtuda ning huvirühmade eesmärk omakorda teatud huvide eest seista. Oleme seega jõudnud olukorda, kus läbipaistvuse puudumise tõttu tekib avalikkusel mulje, et tegemist on hämara asjaajamisega, kuigi enamikel juhtudel see nii ei ole. Et aga avalik usaldus nii riigikogu kui valitsuse vastu on Eestis endiselt võrdlemisi madal, tasub meil kindlasti kaaluda, kuidas seda parandada.

28.01
2019

Kuidas eristada „murelikku kodanikku” relvatööstuse lobistist?

Relvade avatud turule sisenenud Eesti on esimest korda langenud relvatööstuse lobistide manipulatsioonide ohvriks.

Kui relv pooleteise meetri kõrguselt maha visata, siis kas on aktsepteeritav, et selle kabast murdub tükk ära? Selle küsimuse üle on viimasel nädalal arutatud ka ringkondades, kus muidu relvadele, nende omadustele ja veel vähem kabade materjalile pole kunagi tähelepanu pööratud. Kas Eesti tõesti ostab rämpsautomaate?

Artikkel jätkub...

11.01
2017

Ärimeeste suurannetus lastetoetuse tõusu eest oli parteidel ammu teada

Rahapakkumine erakondadele, kes lastetoetuse tõusu ära teevad, tehti eelmiste riigikogu valimiste eel.

Lehed