Korruptsioon ja erasektor

Mis on erasektori korruptsioon?

Peamiselt nähakse erasektorit korruptsiooniahelas „pakkujana“, kes algatab korruptiivse suhte näiteks viisil, kus ettevõtte juhatuse liige annab ametnikule altkäemaksu riigihanke võitmise kindlustamiseks.

On ekslik arvata, et eraettevõtteid hõlmava korruptsiooni ainsaks väljendusviisiks on riigiametnikele ettevõtte esindajate poolt altkäemaksu andmine eesmärgiga võita hankekonkursse või saada meelepäraseid otsuseid. Maailmamastaabis moodustavad suure osa erasektorit puudutavatest korruptiivsetest tehingutest hoopis eraettevõtete esindajate vahel sõlmitavad korruptiivsed tehingud ehk niinimetatud business-to-business korruptsioon. Tehingute tegemine on usaldatud töötajatele, kelle tegevuse üle on üsna keeruline järelevalvet teostada ning tihti seda ei püütagi teha, kuna ei osata ette näha ohte, mis peituvad esindaja poolt lepingute sõlmimisel. Esindatava majandusüksuse juhtorgani liikmetele jäävad teadmata esindajate võimalikud korruptiivsed suhted, mis mõjutavad sõlmitavate tehingute sisu ja tingimusi.

Seetõttu on ettevõtte jaoks oluline teadvustada korruptsiooniga seotud ohtusid ning püüda tuvastada võimalikke riskivaldkondi oma organisatsioonis.  

Erasektori korruptsiooni puudutav regulatsioon Eestis

Karistusseadustiku  (KarS) eriosa ametialaste süütegude isikuline kohaldamisala hõlmab §-s 288 lisaks avalik-õigusliku ametiisiku mõistele ka eraõigusliku ametiisiku, kelleks on eraõigusliku juriidilise isiku juht või esindaja või isik, kes tegutseb teise füüsilise isiku nimel ning kelle tööülesanded on eeskätt seotud järelevalve või juhtimisalased või kes korraldab varaliste väärtuste liikumist.

Selgelt on aga kriminaalkorras karistatav ettevõtte esindaja poolt avalik-õiguslikule ametiisikule (kohaliku omavalitsuse ning riigiametnik) altkäemaksu või pistise andmine, mis lisaks meelehea andjale võib kaasa tuua kriminaalkaristuse ka juriidilisele isikule, keda ta esindab.

Karistusseadustiku isikuline kehtivus laieneb Eesti kodanikele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele ka juhul, kui altkäemaksu või pistist antakse välisriigi ametiisikule.

Mis on ohud?

Otsene oht:

Pistise või altkäemaksu andmise, vahendamise või võtmise eest võib jurdiidilisele isikule määrata rahalise karistuse 3200–16 000 000 eurot või sundlõpetamise. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Konkurentsialaste süütegude puhul võib teatud juhtudel rakenduda rahaline karistus kuni 10% ettevõtte käibest.

Kaudsed ohud:

·         suurenenud kulud – tooteid ja teenuseid ostetakse sisse kallimalt, kuna lepingud ei ole sõlmitud lähtuvalt ettevõtte parimatest huvidest

·         maine langus – kliendid, investorid ja partnerid ei usalda ettevõtet

·         mitmesugused tegevuspiirangud ja keelud - näiteks ei tohi ettevõte osaleda riigihangetel

Kuidas ennetada?

Riskidest ülevaate omamine ning nende igakülgne teadvustamine on eelduseks nende maandamiseks vajalike meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel. Ühtne ning süsteemne korruptsioonivastane programm aitab ettevõtte tegevust korraldada viisil, kus erinevaid toimingud ja protseduurid on maksimaalselt läbipaistvaid ning iga töötaja teab, milline on tema roll selles süsteemis. Näiteks tasub rõhku pöörata tegevusjuhiste väljatöötamisele kõrge korruptsiooniriskiga olukordades nagu kingituste vastuvõtmine ja tegemine, huvide konflikt ja suhtlemine ametiisikutega.

Riskidest ülevaate saamiseks ning korruptsioonivastase programmi loomiseks on saadaval Transparency Internationali publikatsioone. Ühing Korruptsioonivaba Eesti valmistab ette Eesti erasektorile kohaldatud korruptsiooniriskide ennetamise manuaali ning enesekontrolli küsimustikku.

Materjalid

8. septembril Tallinnas toimunud konverentsi "Korruptsioon erasektoris" esitlused:

Eraõiguslike juriidiliste isikute karistusõiguslik vastutus -  Lavly Lepp, juhtiv riigiprokurör

How to cope with the dangers of corruption in the private sector? - Andreas Novak, TI Saksamaa

Corruption and the private sector - Paul Zoubkov, TI Sekretariaat

Korruptsioonivastane programm ja eetikakoodeks Statoili näitel - Helle Kirs-Toiger, Statoili peadirektor

Corporate Risk Management - Arvid Halvorsen, TI Norra

 

Transparency Internationali publikatsioonid

TI Business Principles for Countering Bribery

TI Business Principles for Countering Bribery (SME Edition)

Global Corruption Report

TI Policy Paper: Countering Cartels to End Corruption and Protect the Consumer

TI Policy Paper: Making Anti-Corruption Regulation Effective for the Private Sector

TI Policy Paper: Strengthening Corporate Governance to Combat Corruption

TI Policy Paper: Corporate Responsibility & Anti-Corruption: the Missing Link?

TI Policy Paper: Controlling Corporate Lobbying and Financing of Political Activities

TI Policy Paper: Building Corporate Integrity Systems to Address Corruption Risks

TI Policy Paper: Using the OECD Guidelines to Tackle Corporate Corruption

 

 

 

truew:LsdException Locked=69 /