Kodanikeühendustele

 

Rubriiki on koondatud ühingu töösuunad, meie strateegia lähiaastateks ning koostöö põhimõtted ühinguga ning samuti ühingu kodanikeühenduste korruptsioonivastase võrgustikuga koostöös formuleeritud seisukohad avaliku võimu esindajatele.

Soovime ühingu tegevuse muuta senisest veelgi avatumaks ning julgustame kodanikeühendusi, kes on korruptsioonitemaatikast huvitatud ning soovivad kaasa lüüa Eesti ausamaks ja läbipaistvamaks muutmises, meiega ühendust võtma ning liituma Kodanikeühenduste korruptsioonivastase võrgustikuga.

Meie koostööpõhimõtted ning töökaartide süsteem on välja töötadud projekti "KVE võimekuse tõstmine poliitika kujundamise mõjutamisel läbi kaasava eestkostesüsteemi loomise ja rakendamise" raames, millele on rahaliselt õla alla pannud Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

 

 

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti koostöö, kaasamise ning eestkoste põhimõtted

Hea koostöö tava

Hea koostöö tava on ühingu Korruptsioonivaba Eesti põhimõtete raamistik, mis kirjeldab pikemaajalise koostöö tegemise aluseid ning mis on eelkõige suunatud ühinguga koostööst huvitatud vabaühendustele, kuid sisaldab ka põhimõtteid liikmete kaasamisest. Tava sätestab aluspõhimõtted, millest ühing Korruptsioonivaba Eesti koostööl lähtub ning mida ühing koostööpartneritele pakub ja mida neilt ootab. Tava on mõeldud selleks, et meie põhimõtted oleksid avalikkusele ja potentsiaalsetele koostööpartneritele hõlpsalt leitavad ning mõistetavad.

Meie aluspõhimõtted ja põhikiri:

Transparency Internationali aluspõhimõtted

Meie põhikiri

Keda ootame koostööpartneriteks?

• Koostööpartneritena on teretulnud kõik vabaühendused, kes jagavad meie väärtusi ning on huvitatud Eesti ühiskonna ausamaks ja läbipaistvamaks muutmisest läbi kodanikualgatuse. Koostööpartner ei pea olema ekspert korruptsioonivastase tegevuse alal!

• Ühing Korruptsioonivaba Eesti on apoliitiline organisatsioon ja keskendub koostööle organisatsioonidega, kellel puudub otsene ligipääs poliitikategemisele ja kelle arvamus ei ole seetõttu tihtipeale piisavalt esindatud.

Milles seisneb koostöö ühinguga?

Koostöö vabaühendustega on suunatud kodanikeühenduste rolli tugevdamisele poliitikakujundamise ning õigusloome mõjutamisel ning seisneb ühises korruptsiooni, aususe ning läbipaistvusega seotud ühiskondlike arengute ja õigusloomeliste arengute jälgimises ning kommenteerimises. See tähendab erinevate organisatsioonide kompetentside liitmist selleks, et mingil konkreetsel teemal tõhusamalt avalikus arutelus osaleda. Kodanikuühiskonna oluline tugevus peitub koostöös!

Mida pakub ühing koostööpartnerile?

• Võimalust kasutada meie spetsiifilist kompetentsi

• Võimalust lüüa kaasa meie ettevõtmistes ning kodanikeühenduste korruptsioonivastase võrgustiku tegevuses

• Korruptsioonialast informatsiooni (uuringud, trükised jms.)

• Võimalust süsteemselt informatsiooni vahetada eelnevalt valitud teemavaldkonnas (näiteks jälgib ühing meie põhitegevusega haakuvaid õigusloomelisi arenguid ning teavitab koostööpartnereid olulistest arengutest ja nende kommenteerimise või mõjutamise võimalustest)

• Võimalust ühingu kaudu leida teisi konkreetsest valdkonnast huvitatud vabaühendusi

• Võimalust anda oma panus ühingu töösuundade väljakujundamiseks

• Võimalust teha ühisavaldusi

Mida eeldame koostööpartneritelt?

• Eeldame, et koostööpartner on võtnud omaks vabaühenduste eetikakoodeksi põhimõtted.

• Eeldame, et koostööpartner määrab oma esindaja/kontaktisiku, kes on vahelüliks ühingu ja koostööpartneri vahel ja kes esindab koostööpartneri kui organisatsiooni seisukohti.

• Eeldame, et koostööpartner valib teemavaldkonna, mille raames soovib koostööd teha ning informatsiooni vahetada (näiteks kohalikud omavalitsused, kodanikuharidus ja noored, erakondade rahastamine jne.)

• Eeldame, et koostööpartner sõnastab ja esitab oma spetsiifilised valitud teemavaldkonnaga seonduvad huvid ja edastab need ühingule kirjalikult (vabas vormis), et teaksime, millised on meie koostööpartneri kompetentsid ning mida saame konkreetselt pakkuda.

• Eeldame, et koostööpartner jagab oma kompetentsi meiega ning tagasisidestab meie seisukohti

Kuidas saada koostööpartneriks?

• Võtke ühendust ühinguga

• Valige välja valdkond

• Määrake oma kontaktisik

Koostööpartnerite kaasamine ühingu tegevusse

1. Ühing konsulteerib mingi konkreetse valdkonna või teema raames selleks huvi üles näidanud koostööpartneritega ning ühingu liikmetega, arvestades konsulteerimist vajava asjaolu sisu, ulatust ning ajalisi piiranguid:

- Meie tegevusvaldkonda puudutavate riiklike strateegiate (näiteks korruptsioonivastane strateegia 2008-2012), sh nende täitmise osas konsulteerime alati koostööpartnerite ja liikmetega;

- Meie tegevusvaldkonda puudutavate seaduseelnõude osas konsulteerime koostööpartnerite ja liikmetega, kes on avaldanud soovi olla vastava eelnõu kommenteerimisel kaasatud;

- Muu arvamuse küsimiste korral (nt kui mõni riigiasutus küsib ühingu arvamust mõne strateegia või seaduseelnõu osas) konsulteerime koostööpartnerite ja liikmetega, kui arvamuse küsimise viis ja vastamiseks antav tähtaeg võimaldavad mõistlikku konsulteerimisprotsessi;

2. Meie tegevusvaldkonda puudutavate päevakorraliste probleemide ja arengute (nt meedia poolt tõstatatud juhtumid, millele ajakirjandus ühingult kommentaari küsib) osas konsulteerime koostööpartnerite ja liikmetega vastavalt võimalusele.

3. Ühingu poolt korraldavate avalike ürituste (nt pressikonverentsid uuringute tutvustamiseks) puhul informeerib ühing aegsalt oma koostööpartnereid ning liikmeid nende toimumisest ning edastab kutse osalemiseks.

Konsultatsiooni protsess

1. Koostöö toimub üldjuhul e-konsulteerimisena (e-maili teel, uudiskirja vastavas sektsioonis, kodulehe www.transparency.ee vahendusel). Teatud regulaarsusega toimuvad ka silmast-silma kohtumised ning konkreetsemat teemat puudutavates küsimustes võib ühing kokku kutsuda töögruppe ning koosolekuid, kuhu kaasatakse koostööpartnerite esindajaid, ühingu Korruptsioonivaba Eesti liikmeid, eksperte ja otstarbekusel ka teisi huvitatud osapooli (nt riigiasutuste esindajaid).

2. Ühing jälgib õigusloomelisi arenguid ja informeerib koostööpartnereid ning liikmeid riiklikult algatatud ning ühingu tegevusvaldkonnaga seotud strateegiatest või seaduseelnõudest lisades neile võimalusel omapoolse seletuskirja, milles on lühidalt selgitatud, miks on mingi konkreetne strateegia või eelnõu korruptsiooni ennetamise seisukohalt oluline. Samuti küsib ühing oma koostööpartnerite ja liikmete arvamust ning hinnanguid. Kui võimalik ja vajalik, lisab ühing seletusele ka peamiste probleemkohtade kokkuvõtte.

3. Muu avaliku konsultatsiooni korral (nt kui mõni riigiasutus küsib ühingu arvamust mõne strateegia või seaduseelnõu osas vms) teavitab ühing oma liikmeid ja koostööpartnereid konsulteerimisest ning palub määratud aja jooksul saata oma ettepanekuid vastuskirja osas. Ühing koostab arvamuse või ettepanekute kavandi ning jagab seda enne väljasaatmist liikmete ning koostööpartneritega.

4. Ühing teavitab koostööpartnereid ja liikmeid kaasamise tulemustest (arvamus esitati/ei esitatud, seisukoht võeti/ei võetud, kommentaar anti/ei antud jne) ning mõjudest (ettepanekud võeti arvesse/ei arvestatud jne).

5. Konsulteerimise võimatuse korral (näiteks ei ole selleks piisavalt aega) informeerib ühing koostööpartnereid ja liikmeid toimunust esimesel võimalusel.

Avatuse põhimõtted

1. Oleme avatud kõikidele ettepanekutele ning arvamustele, mida avalikkus soovib meie kaudu adresseerida eeldusel, et need haakuvad meie põhikirjaliste ning strateegiliste eesmärkidega.

2. Ühing Korruptsioonivaba Eesti avalikustab ja uuendab vähemalt kaks korda aastas organisatsiooni põhilisi töövaldkondi ning seisukohti kirjeldava ülevaate, millele küsib ettepanekuid enda liikmetelt ja koostööpartneritelt. Seeläbi saavad vabaühendused ning avalikkus teha konstruktiivseid ettepanekuid ühingu töösuundade ja põhiseisukohtade kujundamisel ning pakkuda välja ideid, mis toetavad nende elluviimist.

Teemavaldkonnad

• Riigikogu eetikakoodeks

• Erakondade ja valimiskampaaniate rahastamise läbipaistvus ja regulatsioonid

• Riigi korruptsioonivastane strateegia ja selle täitmine

• Rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused Eestile ja nende täitmine (nt GRECO)

• Kohalikud omavalitsused (huvide konfliktid, riigihanked jms)

• Kodanikuharidus ja noored

• Korruptsiooni ennetamine erasektoris

• Kolmanda sektori läbipaistvus ja eetikastandardid