Käesolevas käsiraamatus on toodud näiteid peamistest ajakirjaniku töös esinevatest huvide konflikti situat­sioonidest, kus ühelt poolt põrkuvad ajakirjaniku professionaalse tegevuse nõuded ning tema muud ühis­kond­likud rollid.

Huvide konflikti olukordade süstematiseerimisel ja neile lahenduste soovitamisel on lähtutud kahest olulisest eeldusest. Esiteks eeldatakse, et aja­kir­jandus tegut­seb avalikkuse huvides ning on oma tegevuses sõltumatu poliitilisest, majanduslikust ja muust kontrollist. Aja­kirjanduse pidamine sõltumatuks ja objektiivseks tagab ka selle usaldus­väär­suse auditooriumi silmis. Teiselt poolt ei saa jätta arvestamata asjaolu, et eraomandis olevate meediakanalite ajakirjanikud on palgatöötajad, kelle ülesandeks on luua sellist sisu, mis aitaks meediaettevõttel oma toodet müüa – seega tegutsevad ajakirja­ni­kud ka meediaettevõtte kommertshuvides. Kuna aja­kirjan­duslik tegevus on sageli balansseerimine kahe vastand­liku huvi vahel – kuidas paremini teenida ava­likkust ja kuidas toota kasumit – tekib ajakirjanikul oma töös sageli olukordi, milles ei ole ühte ja ainu­kest head lahendust või käitumisjuhist.

Kuna ajakirjanikud ei ole avalikus teenistuses, ei kirjuta seadusandlus neile ette käitumis­juhi­seid ega tegevuse põhimõtteid. Mõningaid suuniseid pakub ametialaste valikute tegemisel Ajakirjan­duse eetika­koodeks, milles on sätestatud väga üldised põhimõtted. Lisaks reguleerivad ajakirjanike  tegut­se­mist paljud kirjutamata, vaikimisi eeldused. Ajakirjaniku vastutus on suur, iga üksiku ajakirjaniku eeti­listest ja moraalsetest valikutest sõltub kogu ajakirjanduse usaldusväärsus. See­tõttu on käesoleva käsi­raa­ma­tu käitumisjuhised esitatud tasandil, mis on kättesaadav igale üksi­ku­le ajakirjanikule – ajakirjaniku enda indi­viduaalsete valikute tasandil.

Järgnevad olukorrad ja lahendused puudutavad ajakirjanikke. Nende kõrval tegutsevad meedia­­maas­ti­kul ka ’meediatöötajad’. Kui ajakirjanikke võib määratleda selle järgi, et nende tegevuse põhi­printsiibiks on teenida avalikku huvi, siis meediatöötajate tegutsemise juures lisandub mitmeid kommertslikke eesmärke – tuntuse saavu­ta­mine, kasumi suurendamine. Probleem seisneb selles, et auditoorium ei tee sageli neil kahel rühmal vahet ja ootab mõlemailt läbipaistvust, selgust, avalikkuse teenimist. Seetõttu oleks soovitatav kõigil – nii ajakirjanikel kui ka meediatöötajatel – järgmiste huvide konflikti situatsioonide lahenduste teadmi­seks­võtmist ja võimalusel järgimist.

Käsiraamatus on olukorrad lahterdatud seitsmesse üldisesse rühma, millest iga puhul on too­dud päris­elulisi näiteid ja soovitusi, kuidas antud olukorras käituda. Igale olukorrale on enamasti alter­natiivseid lahendusi, lahendused on välja pakutud nö paremusjärjestuses, kus esimesena on toodud võimalik parim lahendus ning järgnevalt mitte nii head, kuid siiski võimalikud lahendused. Lahendusi konkreetsetele juhtu­mi­tele aitavad selgitada iga tüüpolukorra kirjelduses esitatud põhjen­dused.

Käsiraamat on abivahend huvide konflikti olukordade lahendamisel, suunates kaaluma keeru­liste situatsioonide erinevaid aspekte ning tegema kõiki situatsiooni aspekte arvesse võttes parima võima­liku lahenduse.