Artiklid

Märksõnad:

Autor:

Väljaanne:

08.02
2010

Sotsiaalkindlustusameti juhi eksasetäitja läks vangi

Sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa läks täna vanglasse talle ligi 800 000 krooni suuruse pistise võtmise eest määratud reaalset vanglakaristust kandma.

Justiitsministeeriumi kinnitusel asus Kressa (62) täna Tallinna vanglas kandma talle reaalselt kandmisele määratud kuue kuu pikkust vangistust, vahendas ERR Uudised.

Kressa süüdimõistmine jõustus jaanuari alguses, kui riigikohus ei võtnud arutusele tema kaitsja vandeadvokaat Monika Mägi kaebust.

05.02
2010

Pärnu maakohus vahistas kohtunik Sakkarti

Pärnu maakohus otsustas altkäemaksu võtmises kahtlustatava Kohtla-Järve kohtuniku Jüri Sakkarti kuni kuueks kuuks vahi alla võtta.

Sakkarti vahi alla võtmist taotles riigiprokurör Lavly Lepp, sõnas riigiprokuratuuri pressiesindaja. Kui süüasi puudutab kohtunikku, otsustatakse, millise kohtu menetlusse asi antakse.

Eile otsustas Harju maakohus vahi alla võtta ka ühe altkäemaksu andjatest.

04.02
2010

Toobal: ma ei ole pistist küsinud

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal väidab, et pole Ivo Parbuse kohtuasjaga seoses kinnisvaraärimees Peeter Palusaarelt pistist küsinud.

Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et Palusaar annetas Toobali näpunäidetel 2008. aasta augustis Kesknädalat välja andnud Jüri Vilmsi Sihtkapitalile 300 000 krooni, mida aga prokuratuur peab pistiseks, mis lihtsustas Palusaare Tallinna ametikoridorides takerdunud detailplaneeringute (näiteks Kaupmehe 17/19) heakskiitmist.

«Prokuratuur ei ole mulle ei kahtlustust ega süüdistust esitanud,» ütles Toobal. «Ma ei ole pistist küsinud!»

04.02
2010

Ülemus: kohtunik Sakkarti kinnipidamine šokeeris

Viru maakohtu esimehe Pavel Gontšarovi väitel šokeeris eilne kohtunik Jüri Sakkarti kinnipidamine ja kuriteos kahtlustamine kõiki maakohtu töötajaid.

«Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku Jüri Sakkarti kinnipidamise ja kuriteos kahtlustuse fakt on šokeeriv kõigile Viru maakohtu töötajatele,» ütles Gontšarov Postimees.ee'le.

«Fakt kui selline, pidades seejuures silmas süütuse presumptsiooni põhimõtet, on järjekordne kahetsusväärne tugev löök Viru maakohtule ja õigusemõistmise autoriteedile.»

04.02
2010

Kapo pidas Viru maakohtu kohtuniku altkäemaksukahtlusega kinni

Kaitsepolitseiameti töötajad pidasid eile kinni Viru maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja kohtuniku, keda kahtlustatakse altkäemaksu vastuvõtmisega nõustumises ja selle nõudmises, samuti riigisaladuse avalikustamises ning kriminaalasja kohtueelse menetluse, sealjuures jälitusmenetluse andmete ebaseaduslikus avaldamises.

Postimees.ee andmetel on kinnipeetu kohtunik ja Kohtla-Järve kohtumaja juhataja Jüri Sakkart.

25.01
2010

R-skeemil polnud lootust kunagi kohtusse jõuda

Äripäeva soov rääkida korruptsioonist oli Norman Aasale üllatav.

Kas majanduskriisi aastad on muutnud korruptsiooni olemust?

Need juhtumid ja skeemid, mis välja tulid, olid sõlmitud ja kokku lepitud juba kui mitte aastaid, siis vähemalt kuid enne seda, kui halvad ajad majandusse saabusid.

Kas meelehea on muutunud?

Korruptsioon on pidevalt keerulisemaks muutunud. Rahapakkide üleandmisi on vähemaks jäänud. Pigem peidetakse meelehea mingisuguste osaluste taha või tehakse kellegi juures kuskil tasuta remonti või jõuab ehitusmaterjal ametlikult ehitusplatsilt kellegi koduõuele.

18.01
2010

Altkäemaksu nõudnud ja võtnud ekskohtunik mõisteti 2 aastaks vangi

Harju maakohus tunnistas täna altkäemaksu korduvas nõudmises ja võtmises süüdi Viru maakohtu Narva kohtumaja endise kohtuniku Mihhail Komtšatnikovi ja mõistis talle karistuseks kaheaastase vangistuse.

Komtšatnikovi karistusaja hulka arvatakse tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja alguseks loetakse 4.12.2009. Komtšatnikovilt mõisteti riigituludesse ka sundraha s.o 10 875 krooni ja kaitsjatasu 1500 krooni.

Komtšatnikoviga koos tunnistati süüdi talle altkäemaksu vahendanud Sergei Gromov ja Vassili Satšuk.

16.01
2010

Mullu registreeriti 106 altkäemaksu ja pistise juhtumit

Justiitsministeeriumi andmetel registreeriti eelmisel aastal 106 altkäemaksu ja pistisega seotud juhtumit, tunamullu oli selliseid juhtumeid 224.
Eelmisel aastal tuvastasid erinevad jõuametkonnad 30 altkäemaksu võtmist ning 21 pistise võtmist, samas kui altkäemaksu andmisi tuvastati 25 ja pistise andmisi 18.

2007. aastal tuvastati 109 altkäemaksu ja pistisega seotud juhtumit.

Eelmisel aastal selgitasid uurijad välja 11 altkäemaksuvahendamist ja ühe pistisevahendamise.

14.01
2010

TV3: Kuidas vabaneda tippametnike korruptsioonist?

Juhtumid, mida uuriti, olid toime pandud ametiseisundit kuritarvitades ja mille puhul suurtes rahalistes numbrites pole põhjust kõnelda, teatavad TV3 uudised.

13.01
2010

Ravimifirmad teevad harimise tähe all varjatud reklaami

Ehkki sotsiaalministeerium kulutab igal aastal miljoneid kroone terviseedendusele, on enamik populaarseid terviseportaale hoopis ravimifirmade tehtud, kirjutab meditsiiniuudiste portaal mu.ee.

Sel moel saavad nad otsetee patsientide mõjutamiseni ja oma toodete tutvustamiseni. Osa arste, kes seal nõu annavad, on samade firmade abil väliskoolitustel käinud või nende ravimiuuringutes osalenud.

11.01
2010

Juhtkiri: erakonnad jäid ajale jalgu

Äripäeva tänane kaanelugu räägib üsna võika loo tänapäeva Eesti eliidi reaalsest elust - meie suuremad erakonnad ei suutnud langeva majanduskeskkonnaga kohaneda ning on nüüd, pärast uute suurte kohustuste võtmist kõrvuni võlgades. Ja ainus hea asi on kõrvuni mädasoos olemise juures see, et ei saa nina norgu lasta - saab mudaseks.

Erakondade kuhjuvad võlad võivad esmapilgul näida tühise probleemina. Kuid vaid esmapilgul. Äripäeva meelest on tegemist tõsise probleemiga.

11.01
2010

Suur võlakoorem soosib korruptsiooni

Kiiresti kasvavad erakondade võlad suurendavad korruptsiooniohtu. Lisaks eelmiste kampaaniate eest tasumisele peavad parteid sel aastal leidma miljoneid järgmise aasta alguses käivituva riigikogu valimiskampaania rahastamiseks.

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse liikme Tarmu Tammerki sõnul võivad erakondade suured võlad tekitada korruptsiooniohtlikke olukordi. Tema sõnul aitaks erakondade kulutusi vähendada valimiskuludele seatud ülempiir.

"Valimiskampaaniates algab suurte erakondade vahel muidu ikka üks võidurelvastumine, mis paisutab kulusid," märkis ta.

06.01
2010

Korralagedus valdades ajas riigikontrolli politseisse

Viieteistkümnes omavalitsuses korruptsiooni ennetamist auditeerinud riigikontroll avastas, et mitu vallavanemat oli iseenda firmadega süüdimatult äri ajanud.

Kuigi väiksemaid õigusrikkumisi tuvastati kõigis auditeeritud valdades, jõudsid politseisse Jõgeva ja Vinni vallajuhtide tegemised. Nii näiteks tellis viimaste valimiste tulemusena ametist lahkunud Jõgeva vallavanem Saima Kalev kahe aasta jooksul kujundustöid ja kantseleitarbeid firmalt SK-Kujundus, mille omanik ja juhatuse liige ta ise oli. Riigikontroll uuriski omavalitsustes aastaid 2007 ja 2008.

05.01
2010

Tutvused ja ümbrikud lähevad käiku enamasti eriarsti puhul

Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul oli 8 protsenti eriarsti külastajatest arsti juurde pääsemiseks või soovitud uuringu või ravi saamiseks mitteametlikult maksnud, teinud kingi, osutanud teene või kasutanud tutvusi.
Perearsti külastajatest oli selliseid meetmeid kasutanud 2 protsenti, hambaarsti külasjatest samuti 2 protsenti ning haiglas uuringutel või ravil viibinud patsientidest 6 protsenti.

Tutvuste kasutamine arsti vastuvõtule pääsemiseks oli kõige levinum eriarsti külastajate
seas.

05.01
2010

Korruptsiooniohu lubamist põhjendatakse teadmatusega

Riigikontroll tuvastas 15 kohalikus omavalitsuses kahe aasta jooksul läbi viidud auditi käigus hulgaliselt korruptsioonivastase seaduse rikkumisi, mida sageli põhjendati lihtsalt teadmatusega.

Näiteks tuvastas riigikontroll, et Vinni vallavanem allkirjastas vallavalitsuse korralduse sõlmida leping äriühinguga, milles ta oli osaline. Põltsamaa vallavanem allkirjastas korralduse, millega rahuldati ka vallavanema enda hajaasustuse veeprogrammi raames esitatud taotlus.

01.01
2010

Riigikontroll: omavalitsused ei kontrolli oma ametnikke

Riigikontroll tuvastas kohalikke omavalitsusi auditeerides, et kõik olid teinud tehinguid vallavolikogu või -valitsuse liikmetega seotud ühingutega. Enamikus omavalitsustes ei järgita huvide konflikti vältimiseks mõeldud protseduurireegleid ega kontrollita ametnikke korruptsiooniohu vältimiseks.

Riigikontroll auditeeris 15 eri suurusega ja eri paigus asuvat omavalitsust ja selgitas välja, et paljud ei ole sisuliselt hinnanudki, millistele ametnikele korruptsioonivastasest seadusest tulenevad kohustused laienevad.

30.12
2009

Ametnike teadlikkus eetikast on kasvanud

Ametnike hulgas on viimastel aastatel kasvanud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab kõrgeid väärtushinnanguid, samuti on paranenud hinnang oma asutuse eetilisusele, selgus riigikantselei tellimusel läbi viidud uuringust.

Uuring «Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses» viidi esmakordselt läbi 2005. aasta lõpus. Nelja aasta taguse perioodiga võrreldes teadvustavad ametnikud avaliku teenistuse eetikat varasemast enam, teatas riigikantselei.

Samuti on tugevnenud veendumus, et töö avalikus teenistuses eeldab ametnikelt kõrgeid ja erilisi väärtushinnanguid ja hoiakuid.

14.12
2009

Sotsiaalameti endine peainsener mõisteti süüdi pistise võtmises

Täna mõistis Harju maakohus altkäemaksu võtmises süüdi sotsiaalameti endise peainseneri ja programmeerija 1970. aastal sündinud Teet Kallaste ja karistas teda üheaastase vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga.

Samas asjas oli käesoleva aasta mais pistisevõtus süüdi mõistetud sotsiaalkindlustusameti peadirektori endine asetäitja Indrek Kressa. Harju maakohus karistas Indrek Kressat ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega, millest tuli reaalselt ära kanda kuus kuud.

19.11
2009

Ministeerium soovib korruptsiooni uurimise anda kapo asemel prefektuuridele

Justiitsministeerium peab küsitavaks kapo olemuslikku rolli korruptsioonikuritegude menetlejana ning leiab, et korruptsioonikuritegude uurimine tuleks anda politseiprefektuuride pädevusse.

18.11
2009

Reinsalu: erakondade rahastamise kontrollimiseks tuleks luua uus asutus

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu (IRL) tunnistas Kuku raadiole antud intervjuus, et valimiskomisjoni asemel võiks erakondade rahastamise kontrollimiseks luua uue asutuse.

Vabariigi valimiskomisjon teatas eile, et ei pea võimalikuks hakata igapäevaselt kontrollima erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide rahastamist, nii nagu seda näeb ette kooskõlastusel olev uus erakonnaseaduse eelnõu.

Lehed