Artiklid

Märksõnad:

Sisu tüüp:

Autor:

Väljaanne:

Keel:

Väljaantud:

Väljaandja:

Teema:

Tüüp:

Staatus:

03.08
2020

Marju Himma: kelle huvides on allikas anonüümne?

Anonüümsete allikate kasutamiseks on mitu põhjust nii ühiskonna kui ka indiviidi jaoks, kuid nende kasutamine peab olema hästi põhjendatud, et anonüümsusest ei saaks omaette ründerelv kellegi kolmanda huvides, leiab Vikerraadio päevakommentaaris ajakirjandusuurija Marju Himma.
Viimased nädalad on pakkunud arutelu selle üle, kui õige on ajakirjanduses kasutada anonüümseid allikaid. Ajakirjandusuurimuses on seda teemat üksjagu palju uuritud, sest see puudutab ajakirjanduse läbipaistvust, mis omakorda on neljanda võimu usalduse aluseks.

21.07
2020

Aeg tahab lokulööjaid kättemaksu eest kaitsta

Kuigi rikkumisest teatajate tagakiusamise vältimiseks nõuab Euroopa Liidu mullusügisene direktiiv Eestilt niikuinii lisasamme, plaanib justiitsminister Raivo Aeg asja nõutust isegi põhjalikumalt ette võtta.

Kavas on luua teavitaja kaitse seadus, mis kohustaks ametiasutusi ja ettevõtteid seadma sisse teavituskanali tööalastest rikkumistest teada andmiseks ning tagama vihjeandjatele anonüümsuse. Vihjeandja mistahes tagakiusamine – seda võib teha näiteks ülemus – muutuks tulevikus väärteokorras karistatavaks.

20.07
2020

Ministeerium tahab vähendada kohtuistungite andmete kättesaadavust

Justiitsminister Raivo Aegi (Isamaa) sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et riigi loodud andmekogusid ei kasutataks ärilistel eesmärkidel ning vältida nii alternatiivsete andmekogude teket.

"Need andmed, mis on täna olnud avalikud, need jäävad avalikuks ja nendega on võimalik kõikidel huvilistel vastava registri, veebilehe kaudu edaspidi ka tutvuda. Muutus on selles osas, et neid andmeid ei loeta enam avaandmeteks ehk neid ei ole võimalik näiteks koguda robotprogrammiga," lausus Aeg.

17.07
2020

Kriitikud näevad planeerimisseaduse juures korruptsiooniriski

Viie aasta eest vastu võetud uus planeerimisseadus on kriitikute arvates muutnud planeerimismenetlused läbipaistmatumaks ning maavalitsuste kaotamine teinud pea olematuks kontrolli kohalike omavalitsuste otsuste üle, mis omakorda on suurendanud planeeringute valdkonna korruptsiooniriski.

Loe pikemalt Äripäeva veebist.

13.07
2020

Kas lobistidele peaks tegema kohustusliku registri?

Riigikogu korruptsioonikomisjon on lubanud suvepuhkuselt tagasi tulles tegeleda lobiregistri teemaga. Väitlevad SpeakSmarti argumenteerimiskoolitaja ja advokaadibüroo Derling Primus jurist Siim Vahtrus ning pikaaegne väitlustreener Karin Kase.

Loe lähemalt ajalehes Postimees.

09.07
2020

Külli Taro: kes peaks saama kuuluda volikokku?

Kevadistungjärgul jäi riigikogus pooleli arutelu kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühitamatuse küsimuses. Riigikogu sai riigikohtult ülesande veelkord kaaluda, millistel valla või linna palgal olevatel inimestel on võimalik samal ajal tegutseda ka volikogu liikmena. Sügisel tehtav otsus mõjutab oluliselt juba järgmisel aastal toimuvaid kohalikke valimisi, kirjutab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

08.07
2020

VAHETUND POSTIMEHEGA ⟩ Eestis on vaja lobiregistrit

Lobitööst Eestis ei räägita, sest meie väike ja korporatiivne ühiskond on huvitatud tagauste säilimisest. See on arengu piduriks, ütles Postimehe ajakirjanik Marica Lillemets Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus ei ole veel lobiregistrit. Lobist saab olla ainult suhetes riigivõimu ja kohaliku omavalitsusega või mõne konkreetse valitsuse liikme tasandil, täpsustas Postimehe ajakirjanik Marica Lillemets, et igasugune asjade ajamine ei ole veel lobitöö.

07.07
2020

Marica Lillemets: lobistid ja huvigrupid

Eesti on oma olemuselt sõpruskondadekeskne riik. Oleme seotud kooli- ja korporatsioonikaaslastega, huvi- ja tööalaselt, sugulust pidi. Lisaks formaalsetele sidemetele on meil palju mõjuringe ja muidu sõpru-tuttavaid. Ning mõnes mõttes on see väikeriigis paratamatu.

Loe lähemalt Postimehest.

30.06
2020

Kohus mõistis korruptsioonis süüdistatud Jõhvi poliitiku Niina Neglasoni ja haiglajuht Tiiu Sepa õigeks

Viru maakohus mõistis  õigeks korruptsioonikuritegudes süüdistatud Jõhvi endise volikogu esimehe Niina Neglasoni ja ettevõtja Tiiu Sepa ning talle kuuluva osaühingu Corrigo.

Kohtunik Astrid Asi poolt tehtud kohtuotsuse kohaselt ei leidnud prokuratuuri poolt Negalsonile esitatud süüdistused altkäemaksu võtmises ja toimepiirangu rikkumises suures ulatuses kinnitust, nagu ka Tiiu Sepale ja osaühingule Corrigo esitatud süüdistus altkäemaksu andmises.

29.06
2020

Kohus mõistis Pärnu volikogu eksliikme süüdi omastamises

Pärnu linnavolikogu Isamaa fraktsiooni pikaaegne liige Ago Kalmer mõisteti süüdi omastamises suures ulatuses, dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises.
Pärnu maakohus karistas Kalmerit kolme ja poole aasta pikkuse tingimisi vangistusega niisama pika katseajaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ago Kalmer omastas ettevõtte Agal Kinnisvara vara 92 000 euro suuruses summas äripartneri teadmata ja see tuleb nüüd koos rohkem kui 23 000 euro suuruse viivisega firmale tagasi maksta.

Ago Kalmer end süüdi ei tunnistanud ja lubas kohtuotsuse edasi kaevata.

26.06
2020

Loe ringkonnakohtu otsust Edgar Savisaare kohtuasjas

ERR avaldab Edgar Savisaarega seotud kohtumenetluse ringkonnakohtu otsuse täisteksti.
Tallinna ringkonnakohus mõistis Kalev Kallo altkäemaksu võtmisele ja andmisele kaasa aitamises, altkäemaksu vahendamises ja keelatud annetuse tegemise episoodis täielikult süüdi. Vello Kunmani tunnistas ringkonnakohus süüdi altkäemaksu andmises.

Lisaks ei muutnud ringkonnakohus Aivar Tuulbergi õigeksmõistmist, jäi ka kehtima Aleksander Kofkini kriminaalmenetluse lõpetamine mõistliku menetlusaja möödumise tõttu.

17.06
2020

Riigikohus: Keskerakond peab tagastama 110 000 eurot keelatud annetust

Riigikohtu halduskolleegium jättis rahuldamata Keskerakonna kaebuse Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) ettekirjutuse peale kanda riigieelarvesse 110 000 eurot keelatud annetust, seega peab partei selle raha riigieelarvesse kandma.

Loe edasi Postimehest.

16.06
2020

Ardo Ojasalu: kolm lihtsat põhjust, miks ERJK on olnud edukas

Seada kahtluse alla ERJK erapooletus ja pädevus on sisuliselt samaväärne riigikohtu otsuste õigsuse ja Eesti kohtusüsteemi pädevuse kahtluse alla seadmisega, kirjutab Ardo Ojasalu.
Toon ära kolm lihtsat põhjust, miks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) on olnud edukas.

Esiteks: ERJK on sõltumatu

15.06
2020

Riigikogu jätkab ERJK eelnõu menetlemist sügisel

Riigikogu jätkab ERJK likvideerimise eelnõu menetlemist sügisel, saates selle teisele lugemisele, ütles põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa (EKRE).
"Mina hetkel olen pigem äraootaval seisukohal, et kui meil sügishooaeg algab ja mingeid muudatusi mõtlemises ei ole toimunud, siis sellisel juhul jätkub ta tavapärast viisi pidi, ehk ta läheb teisele lugemisele," ütles Puustusmaa ERR-ile.

Puustumaa sõnul oleks jõudnud eelnõu ära menetleda ka enne suve, aga põhiseaduskomisjon kiirendatud menetlemist ei soovinud.

01.06
2020

Erakonnad elavad võlast võlga

Ehkki kõigi parlamendierakondade esindajad kinnitavad kui ühest suust, et peavad oluliseks parteide rahaasjade ajamist selgelt ja läbipaistvalt, on parim tagatis siiski aina tõhusamaks muutunud kontroll erakondade rahaasjade üle.

Loe lähemalt Postimehest.

27.05
2020

Eesti 200 avalikustab alates tänasest regulaarselt oma annetused

Erakondade tegevuse läbipaistvuse nimel otsustas Eesti 200, et avalikustab alates tänasest oma kodulehel iganädalaselt annetajate nimekirja koos summadega. Erakond kutsub ka teisi parteisid sammuga liituma.

„Me oleme seda juba ammu arutanud, et me peaksime oma tegevuses olema maksimaalselt läbipaistvad. Me oleme Eestis liikunud pidevas usalduskriisis kodanike ja erakondade vahel ja see on meie riigi juhtimist halvanud,“ selgitas otsuse tagamaid erakonna esimees Kristina Kallas.

26.05
2020

Külli Taro: erakondade rahastamise kontrolli muutmine on üks riukalik plaan

Avalik tähelepanu on kulunud peamiselt küsimusele, kes järelevalvet teostab. Ent riigikogus algatatud eelnõuga tehtaks põhimõttelised muudatused ka selles, mida kontrollitakse ja millised on seaduserikkumise tagajärjed.

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon kontrollib erakonnaseaduse nõuete täitmist kõikehõlmavalt, olenemata tulu allikast. Riigikontroll on riigi organisatsiooni ja riigi raha audiitor. Erakonnad ei ole riigi organisatsiooni osa. Nii põhiseadus kui Riigikontrolli seadus annavad riigikontrollile õiguse kontrollida ainult avalikust sektorist tulevat raha.

24.05
2020

ANALÜÜS | Isamaa, Keskerakond ja EKRE on riigiasutusi aegamisi politiseerides riigi rahapumbad oma tasku pistnud

Käib riigiasutuste parteistamine. Veerand ametisse pandud nõukogude liikmetest on koalitsioonierakondade mõjuväljas.

Valitsevate erakondade tahe oma liikmed ja kamraadid panna ERR-i ja riigi äriühingute nimetamiskomitee sõltumatute ekspertide asemele on kõigest väikene lõik palju pikemast joonest.

Pärast rahandusministeeriumi andmete täiendamist nimetamiskomitee ja riigimetsamajandamiskeskuse ning ERR-i nõukogude liikmetega selgub, et praeguse valitsuse ajal on asutuste järelevalvajaid kokku liigutatud 111 korda.

20.05
2020

Minister Mart Järvikut nõustanud Urmas Arumäe sai kriminaalsüüdistuse

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse endist maaeluministrit Mart Järvikut nõustanud juristi Urmas Arumäed toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses.

Süüdistuse järgi nõustas Urmas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.

Loe edasi Postimehest.

20.05
2020

Kas Keskerakond üritab miljoninõuet seadusemuudatusega maha raputada?

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) on Keskerakonnale ja selle poliitikutele pikaajaline ja väga kallis peavalu. Komisjon on aastate jooksul teinud Keskerakonnale ja selle liikmetele ridamisi ettekirjutusi, et makstaks tagasi keelatud annetused. Pahatihti oli tegemist Tallinna maksumaksjate rahaga, mis kulus Keskerakonna poliitikute propageerimisele. Kuigi Keskerakond kaebas ettekirjutused üldjuhul edasi, võitis komisjon alati ja kohtu sunnil pidi partei maksumaksja raha Tallinna linnale tagasi maksma.

Lehed