03.09.2012

Teder soovitab parlamendil soodustada poliitilist konkurentsi

 

Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul ei tohiks erakondade rahastamise süsteemi võimaliku muutmise juures tähelepanuta jätta poliitilise konkurentsi teemat üldisemalt, et ühelt poolt tagada võrdsed võimalused juba olemasolevatele erakondadele, kuid teisalt kindlustada võimalus ka uute erakondade tekkeks. Teder märkis parlamendi põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas, et poliitika rahastamise korrastamise järjekordne kavandamine on kahtlemata positiivne, kuid seejuures ei tohiks kõrvale jätta üldisemat teemat: poliitilist konkurentsi ja selle toimimist. «Rahastamise teema eraldivõetud käsitlus võib viia ummikteele – ükskõik kui nii-öelda tihe on regulatsioon ja kontroll, ei välista see siiski rikkumisi,» lausus ta. Tema sõnul tuleneb valimiste ühetaolisuse ja erakonnavõrdsuse põhimõttest, et kõigile kandidaatidele ja erakondadele tuleb tagada võrdsed võimalused. Seetõttu tuleks tema hinnangul ka poliitilise konkurentsi keskkonna kujundamisel seada eesmärgiks, et tagatud oleksid ühelt poolt võrdsed võimalused olemasolevatele erakondadele ning teiselt poolt võimalus ka uute erakondade tekkeks ja konkureerimiseks juba esinduskogusse pääsenud parteidega. Muu hulgas tasuks tema hinnangul analüüsida erakondade riigieelarvelise rahastamise praegust korda, millel on poliitilise konkurentsi keskkonnale oluline mõju. «Erakondade riigieelarvest toetamine täies ulatuses proportsioonis riigikogus saadud mandaatide arvuga omab praegust jõudude tasakaalu põlistavat mõju – eriti kui teiselt poolt arvestada, et senised riigikogu valimiste tulemused näitavad peaaegu üks-ühest suhet kampaaniaks kulutatud raha ja saadud mandaatide arvu vahel,» lausus ta. Teder pakkus, et selle asemel võiks kaaluda poole eraldise jaotamist parlamenti pääsenud erakondade vahel võrdselt ja ainult ülejäänu jagamist proportsionaalselt. «Erakondadele valimistel võrdsete võimaluste loomise vajadusest lähtuvalt võib ka küsida, millega üldse on õigustatud riigikogusse pääsenud erakonna toetuse suuruse sidumine saadud mandaatide arvuga,» ütles ta. Eraldi tähelepanu vajab tema hinnangul küsimus, kas uuele erakonnale on tagatud kandideerimiseks võrdsed võimalused olukorras, kus osa olemasolevaid erakondi on saanud eelmiste valimiste tulemuste pinnalt märkimisväärse eelarvelise eraldise, mis annab neile ka muu hulgas kampaaniakulude ja mandaatide suhet arvestades suure edumaa. Tederi sõnul tuleks seetõttu kaaluda riigikogu valimiste eel riigieelarvelise eraldise andmist ka uuele erakonnale, kui see on kantud hiljemalt 90 päeva enne valimispäeva mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Tema hinnangul võiks seada lisatingimusi ka näiteks raha kasutamise otstarbele. Samuti väärib õiguskantsleri hinnangul kaalumist mõte siduda riigieelarvelise rahastamise ulatus kas või osaliselt erakonna liikmemaksude laekumisega. «See võimaldab vähendada riigieelarvelise toetamise negatiivset mõju erakonna ja tema toetajate – eriti liikmete – vahelisele kontaktile. Suurema sidususe saavutamisele aitaks kaasa ka riigieelarvelise eraldise kogusumma vähendamine,» märkis Teder. Parlamendi põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise süsteemi ülevaatamise oma tööplaani tänavu juunis riigikogu juhatuse ettepanekul. Võimalike muudatuste kohta ootas komisjon ettepanekuid erakondadelt, mittetulundusühingute liidult, uuringukeskustelt, riigikontrollilt, õiguskantslerilt ning mitmelt õigus- ja ühiskonnateadlaselt. Allikas: PM Online