17.09.2013

Riigikontroll: riigi äriühingute valitsemine logiseb mitmest otsast

Riigikontroll leiab auditiaruandes, et riigi äriühingute tegevuse suunamine ega omanikujärelevalve pole viie aastaga sisuliselt paranenud – riik ei tea sageli, miks ta üht või teist äriühingut peab ja mida nende tegevuselt ootab.

Äriühingutele pole seatud selgeid eesmärke või ei kontrollita nende täitmist. Sellest hoolimata on riigi äriühingutele antud ligi mitusada miljonit eurot maksumaksja raha, märkis riigikontroll oma teates.

Riigi äriühingute omanduses on viie miljardi euro väärtuses vara ehk ligemale veerand kogu avaliku sektori varast. Äriühingud investeerivad rohkem raha, kui investeeritakse riigieelarvest, ja maksavad riigikassasse kümneid miljoneid eurosid dividende aastas.

Riigi äriühingud on ministrite valitseda vara, mille käekäik mõjutab riigikontrolli hinnangul tugevasti kogu riigi majandust ja arengut.

Riigikontrolli peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on iseenesest mõistetav, et äriühing tegutseb omaniku heakskiidetud plaani alusel ning äriühingu nõukogu omaniku esindajana hindab, kuidas selle plaani täitmine on õnnestunud.

Auditi tulemusel aga selgus, et riigi äriühingute tegevusele ei ole omanik sageli eesmärke seadnud – pea pooltel auditeeritud äriühingutel puudus nõukogus heaks kiidetud strateegia. Selle aasta alguse seisuga polnud nõukogu heaks kiidetud strateegiat ka riigi suurimal äriühingul Eesti Energial.

Kui äriühingul ka on nõukogu kinnitatud strateegia, ei hinda nõukogu regulaarselt selle elluviimist ehk äriühingule riigi antud suuna ja eesmärkide täitmist. Üheksast auditeeritud äriühingust oli vaid ühe äriühingu nõukogu strateegia täitmist terviklikult ja igal aastal oma otsusega hinnanud – selline äriühing on Elering.

Strateegia puudumine pole aga takistanud äriühinguid investeerimast ja riiki äriühingutele sadu miljoneid eurosid andmast, seisab riigikontrolli teates. Perioodil 2006–2012 on riik andnud auditeeritud äriühingutele riigieelarvest ligi 227 miljonit eurot.

Nõukogu kinnitatud strateegia puudumine või strateegia täitmise hindamata jätmine on nõukogu vastutus ja tegematajätmine, kuna just nõukogu ülesanne on selgitada välja omaniku huvid, nõuda huvidele vastavat strateegiat äriühingu juhatuselt ning kinnitada sobiv strateegia oma otsusega.

Auditi käigus korraldatud intervjuudest selgus ka, et ametnikud, juhatuse liikmed ja mõnel juhul ka nõukogude esimehed peavad nõukogude võimekust äriühingu eesmärkide seadmisel kaasa rääkida ja nende täitmist hinnata sageli kesiseks.

Põhjusena nähakse nõukogude komplekteerimise praktikat ja läbipaistmatust nõukogude liikmete määramisel, mis toob nõukogudesse vajalike teadmiste ja oskusteta liikmeid.

Samas pole ka üheselt selge, mida omanik nõukogu liikmetelt äriühingu juhtimises ootab ning milline peaks olema nõukogu liikme vastutus, kui nõukogu liikme ebapädeva või tegemata töö tõttu äriühingu tulemused oluliselt halvenema peaksid.

Suuresti saavad äriühingute tegevuse eesmärgistamise ja omanikujärelevalvega seotud probleemid alguse sellest, et omanik ei ole läbi mõelnud, milleks tal äriühinguid vaja pidada on.

Ministritel kui osaluse valitsejatel on kohustus igal aastal valitsusele aru anda, kas ja miks on iga üksiku äriühingu omamine jätkuvalt vajalik, kuid põhjendused on riigikontrolli hinnangul pealiskaudsed, napisõnalised ja korduvad samal kujul aastast aastasse.

Riigi tegevust äriühingute suunamisel ja omanikujärelevalve tagamisel on riigikontroll auditeerinud ka varem. Aastal 2007 avaldas riigikontroll aruande omanikujärelevalvest riigi osalusega äriühingutes ja sihtasutustes, mille tähelepanekud ja järeldused olid paljuski samad, kui värskes, 2013. aastal valminud auditis.

Riigi äriühingute tegevuse suunamine ega omanikujärelevalve pole viie aastaga sisuliselt paranenud, hindab riigikontroll.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister, kelle valitsemisel on riigi suurimad äriühingud, oli riigikontrolli järeldustega nõus ja pidas riigikontrolli soovitusi valdavalt asjakohasteks.

Minister tõi välja tegevused, mis on tema valitsemisalas riigi äriühingute valitsemise tõhustamiseks juba algatatud, ning rõhutas, et kindlasti on vajalik sõnastada riigi äriühingutes osalemise põhimõtted, seada äriühingute tegevusele konkreetsed ootused ja eesmärgid ning täiustada äriühingute nõukogude moodustamise protsessi.

Rahandusminister kui riigi äriühingute valitsemist koordineeriv minister küll leidis, et osaluste eesmärgipärast valitsemist annab veelgi parandada, kuid nõustus vaid ühe riigikontrolli soovitusega.

Minister oli riigikontrolliga põhimõtteliselt ühel meelel, et kõigil äriühingutel peab olema strateegia ja eelarve, ning lubas analüüsida, kas nende koostamise tagamiseks on vaja täiendada riigivaraseadust.

Keskkonnaminister, siseminister ja auditeeritud äriühingute juhid nõustusid valdavalt riigikontrolli järelduste ja soovitustega.