Tags:

Riigikohus jättis Paldiski ekslinnapea Jaan Möldri omastamises süüdi

Riigikohus mõistis täna Paldiski endise linnapea Jaan Möldri usalduse kuritarvitamise süüdistuses õigeks, kuid jättis ta omastamises süüdi.

Riigikohus rahuldas Möldri kaitsjate, vandeadvokaatide Raul Palmaru ja Leon Glikmani kassatsioonkaebused osaliselt ning tühistas varasemad kohtuotsused Möldri süüdimõistmises usalduse kuritarvitamises, kuid jättis ta süüdi omastamises.

Riigikohtu otsuse kohaselt saab Paldiski linnavalitsus taotleda Möldrilt väidetava kahju väljamõistmist halduskohtumenetluses.

Kuna Mölder jäi omastamises süüdi, siis jäi tema lõplikuks karistuseks tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus kolmeaastase katseajaga.

Harju maakohus oli eelnevalt Möldrit karistanud omastamise ja usalduse kuritarvitamise eest tingimisi kaheaastase vangistusega kolmeaastase katseajaga.

Lisakaristusena ei tohtinud Mölder kahe aasta jooksul töötada avalikus teenistuses varaliste väärtuste liikumise korraldamisega seotud ametikohal.

Ühtlasi mõistis maakohus Möldrilt Paldiski linnavalitsusele tekitatud kahju katteks 80 314,06 eurot.

Maakohtu otsuse jättis hiljem muutmata ka Tallinna ringkonnakohus.

Süüdistuse järgi koondas Mölder 2009. aasta oktoobris ja novembris vahetult enne linnapeaametist lahkumist näilikult endale lähedalseisvad ametnikud, kellest suur osa jätkas tegelikult linnavalitsuses töötamist, ja maksis neile enne töölt lahkumist ka preemiat.

Ametnike ebaseadusliku töölt vabastamisega ja neile põhjendamatu preemia maksmisega sai Paldiski linn kahju kokku 87 628 eurot.

Süüdistuse andmeil koondas Mölder ajavahemikul 26. oktoober kuni 17. november 2009 ebaseaduslikult ehk ilma volikogu otsuseta kuus linnaametnikku ja määras neile koondamishüvitise 52 030 eurot.

"Koondamise seisukohast ma leian, et ta ületas oma ametivolitusi, koondada saab ainult volikogu otsusega," ütles Põhja ringkonnaprokurör Kristi Rande.

Kohtueelne uurimine tuvastas, et kuuest koondatud ametnikust neli jätkas tegelikult Paldiski linnavalitsuses tööülesannete täitmist.

Samuti vabastas Mölder 2009. aasta 13. novembril isikliku sooviavalduse alusel ametist kaks abilinnapead ja maksis neile kokku 5457,28 eurot lahkumishüvitist, kuigi seaduse järgi saab sellise otsuse teha ainult volikogu.

"Sisuliselt otsustas ta endaga seotud isikud suurte summadega enne enda linnavalitsusest lahkumist ka vabastada," sõnas Kristi Rande.

Kümme päeva hiljem võttis Mölder endised abilinnapead tööle koosseisuväliste teenistujatena ja nad jätkasid sisuliselt endiste tööülesannete täitmist.

"Teatud kohtuotsuste tulemusena, kui mind tööle ennistati, pidin jätkama linnavalitsuse tööd nende inimestega, kes tolleks hetkeks olid töölt vabastatud. Võtsin nad tööle tagasi klausliga kuni uue linnavalitsuse tööle asumiseni, aga loomulikult, eks prokuröri ülesanne ongi teha kellestki kurjategija, kuigi ta seda ei ole," põhjendas oma tegevust Mölder.

Seoses ametnike näiliku koondamisega esitati Mölderile süüdistus omastamises, täpsemalt ametiisikuna talle usaldatud võõra vara kolmandate isikute kasuks pööramises suures ulatuses ehk kokku 57 487 euro suuruses summas.

Samuti sai Mölder süüdistuse seoses sellega, et ta maksis 13. novembril 2009 kuuele ametist lahkuvale teenistujale ja allasutuse juhile kokku 30 141 eurot preemiat.

Prokuratuuri hinnangul rikkus Mölder sellega avaliku teenistuse seadust, sest ametist lahkumisel määratud suurtel preemiatel ei ole töö edasisele tulemuslikkusele suunatud ergutavat ja motiveerivat mõju ning see on ebaotstarbekas.

Seoses preemiate maksmisega sai Mölder süüdistuse usalduse kuritarvitamises, mis seisnes võõra vara käsutamise õiguse ebaseaduslikus ärakasutamises, millega tekitati suur varaline kahju.

Kriminaalasja uuris Põhja prefektuuri korruptsioonikuritegude talitus ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.