09.11.2020

Olari Koppel: valimiskomisjon ei võltsi Eestis valimistulemusi

Siseminister Mart Helme sõnutsi Eestis otsekui võltsitakse valimistulemusi ühe erakonna kasuks ja seda teevad need, kellel on e-häältele ligipääs - vabariigi valimiskomisjoni liikmed. Ühena neist pean süüdistust tõsiseks, kirjutab Olari Koppel.
Siseministri, rahandusministri ja Euroopa Parlamendi saadiku kommentaare USA järgmise tõenäolise presidendi ja valimiste aususe kohta tuleb pädevalt hinnata eelkõige neil, kes vastutavad Eesti julgeoleku- ja välispoliitika ning Eesti-USA kahepoolsete suhete käekäigu eest.

Õnneks on palju vähem avalikku tähelepanu saanud siseminister Mart Helme pühapäevane teine seisukoht, otsekui võltsitaks Eestis valimistulemusi ühe erakonna kasuks; et seda teevad need, kellel on e-häältele ligipääs. Vabariigi valimiskomisjoni liikmed. Ühena neist pean süüdistust tõsiseks.

Valimistulemuste tahtlik, teadlik ja süstemaatiline võltsimine on kriminaalkuritegu, mida karistatakse ilmselt vabaduskaotusega. Mu enda silmis on see ka riigivastane kuritegu, kuivõrd valijate tahte salajane ja meelevaldne muutmine tähendab ju riigipööret – võim antakse neile, kes seaduste järgi seda poleks pidanud saama.

E-valimised on olemuselt hoomamatu nullide ja ühtede jada ehk keeruliste võtmete ja protseduuride abil teostatav turvaline – korduvalt kontrollitud – digitaalne protsess. Viimase 15 aasta jooksul on süsteemi lugematu arv kordi seest ja väljast uuritud.

Üritatud on seda ka murda, küll teadlikult (süsteemi turvalisust testides), aga ka veidi kurjemate kavatsustega. Siiani pole teada olnud ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnestunud tagantjärele muuta, kustutada või lisada viisil, mis pole valimisseadustega ja muude avalike kordadega reguleeritud.

Annan valimiskomisjoni liikmena lühikese ja omaalgatusliku ülevaate, kuidas e-hääli loetakse. Kõik sõnastuslikud või terminoloogilised ebatäpsused on minu viga, samuti ei ole tegemist mingilgi viisil valimiskomisjoni avaliku-ametliku vastulausega pühapäevastele kahtlustustele.

Iga valimiskomisjoni liige saab valimiste eel krediitkaarti meenutava isikustatud krüptovõtme. Võti väljastatakse ja isikustatakse vaatlejate nähes. Toiming protokollitakse, salvestatakse nii helis kui pildis. Võti on kogu aeg valimiskomisjoni liikme valduses.

E-häälte kokkulugemine valimispäeva õhtul saab toimuda vaid nii, et lugejasse sisestatakse viis võtit. Viis valimiskomisjoni liiget, kelle võtit häältelugemisel kasutatakse, selguvad vahetult enne häältelugemise algust. See tähendab, et kurjategijatel/häältevõltsimise soovijatel-tellijatel tuleks kuritegelikule teele meelitada kõik valimiskomisjoni liikmed, keda on kokku seitse.

E-häälte lugemine toimub vaatlejate silme all suletud ruumis, et vältida e-häälte lugemisel saadud tulemuse lekkimist enne hetke, mil suletakse valimisjaoskonnad (kl 20 siseriiklike, kl 24 Euroopa Parlamendi valimiste puhul). E-häälte lugemisel saadav tulemus kontrollitakse – kõik read peavad klappima: tehtud digitoimingute hulk peab igas reas ja tulbas andma sama lõpptulemuse. Vaidluse ruumi (nagu pabersedelitega) ei ole.

Süsteemi ei ole võimalik tagantjärele ühtki häält lisada, ära võtta, ega seda häält muuta. E-häälte hulk on lõplik. Kogu toiming kordub valimiste päevale järgneval hommikul, mil viiakse läbi e-häälte ülelugemine ja selguvad lõplikud ametlikud valimistulemused. Kõik jällegi vaatlejate silme all, kõik toimingud salvestatakse ja protokollitakse. Kui süsteem tuvastab andmete samasuse, valimistulemused kinnitatakse. Krüptokaardid hävitatakse sealsamas.

Siseminister juhtis tähelepanu, et valimistulemuste võltsingute kaudseks tõendiks ja tundemärgiks on süsteemi "hangumine" valimispäeva õhtul, kui valimistulemusi järk-järgult avalikustatakse.

Nagu kõik poliitikahuvilised teavad, tekib tõesti iga kord valimiste õhtul mingi lühem või pikem periood, mil uusi andmeid peale ei tule. Ometi on e-hääled selleks ajaks kokku loetud, nende lõplik ja muutmatu kogus on valimiste infosüsteemi abil keskkonnas www.valimised.ee avalikustatud. Mitte keegi mitte kunagi ei ole varem viidanud, et algselt teatatud e-häälte kogus ja nende jaotus oleks kasvõi ühe võrra muutunud.

Seesugust hangumist tingib üldjuhul süsteemi ülekoormus – liiga palju huvilisi ühel ja samal ajal -, mõnikord ka mõni tehniline viperus toiminguga, kui jaoskondades sisestatakse paberhääli valimiste infosüsteemi. Neil tõrgetel ei ole mingit seost ei e- ega tavavalimistega ega ka häälte kokkulugemisega. Küsimus on selles, kuidas jõuavad esialgsed valimistulemused avalikkusele nähtavasse infosüsteemi.

Siseminister väljendas imestust, et mõnes valimisjaoskonnas tuleb suur kogus hääli väga hilja ning et need muudavad valimiste lõpptulemust. Ning et selle põhjuseks olevat asjaolu, et järelikult kusagil keegi toob hääli juurde. Näiteks nii, et valite registrist tuvastatakse e-hääletamisel mitteosalenud inimesed ning neile vormistatakse kusagil paberhääled.

Nagu enne kirjeldasin: e-hääletamisega ei ole siin vähimatki seost. E-hääled on selleks ajaks ammu kokku loetud ja avalikustatud. Viivitus hääletustulemuste selgumisega mõnes ringkonnas on tingitud sellest, et mõned jaoskonnad on väga suured ja neis kokku loetavaid hääli/sedeleid on väga palju. Võib-olla on siin-seal ka häälte lugejaid vähe või töötavad nad aeglaselt või on mõni kolmas-neljas töökorralduslik probleem.

Fakt on aga see, et häältelugemist kontrollivad koha peal vaatlejad, sh ka valimistel kandideerivate erakondade esindajad. Kõik toimingud – valimiskastide avamine, häälte lugemine, vaidlus selle või teise sedeli kehtivuse üle, häälte sorteerimine, pakendamine, kastide pitseerimine, nende transport jne jne – on jälgitavad ja avalikud.

Mitte keegi mitte kusagil ei ole ei tuvastanud ega ka mitte teatanud, et mõnes jaoskonnas "täiendatakse" tagantjärele valijate nimekirju ning samal ajal tõstetakse lauale "ei-tea-kust" ilmunud pakke täidetud valimissedelitega. Mitte kordagi.

Eesti unikaalset e-valimiste süsteemi on vaja ja tulebki avalikkusele rohkem ja paremini selgitada. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsenud vastav komisjon on küsimusi arutanud ja jõudnud kokkuleppele, et süsteemi saab täiustada. Ometi ei tõstatanud selle komisjoni töös osalenud ka kõige nn skeptilisemad isikud ühtki sisulist ega tehnilist küsimust sellises võtmes, mida TRE raadio saates tutvustasid valitsuse liikmed.

Loe ERRist.