Niine nahakliiniku pettus üllatab ulatuse ja organiseeritusega

Haigekassale topeltarvete esitamist tõendavad juba sadakonna patsiendi arved.

Kliiniku tööga kursis olevad inimesed kinnitavad, et tegu polnud juhusliku eksituse, vaid teadliku kelmusega.

Kliinik kasutas pettuses ka Ida-Tallinna keskhaiglat.

Eelmisel nädalal ETV „Pealtnägija” saates avalikustatud lugu sellest, kuidas edukas ja tunnustatud arstide poolest tuntud Niine nahakliinik petab haigekassalt topeltarvetega raha välja, sai ootamatult palju tagasisidet.

Enne saadet olid teada mõneteistkümne inimese juhtumid, kuid pärast saate eetris olekut laekus teateid ligi 70-lt Niine nahakliiniku patsiendilt. Haigekassa poole on pöördunud paarkümmend inimest. Ka Eesti Päevalehe toimetusest ilmnes kümmekond kliiniku klienti, kes kõik on hiljem kontrollides avastanud, et nende tasulise visiidi eest on esitatud arve ka haigekassale.

Kuna „Pealtnägija” hooaeg lõppes eile ja nad ei jõuaks lõkkele löönud teemat enne sügist jätkata, ühendas Eesti Päevaleht selle loo puhuks telesaatega jõud ja uuris, kui teadliku pettusega oli tegemist.

Sissejuhatuseks korrakem lühidalt üle, millest asi alguse sai. „Pealtnägija” saade tõi päevavalgele, et peale tervisetarvikute firmade pettuse (vt kõrvallugu), mis oli seni avalikuks tulnud, teeb sohki ka hinnatud Niine nahakliinik. Inimesed, kes käisid tasulisel dermatoskoopia ehk nahauuringu vastuvõtul, avastasid, et kuigi nad maksid oma teenuse eest ise, oli kliinik esitanud sama visiidi eest arve ka haigekassale. Kui kogu keha nahauuring maksis 50 eurot, siis tavalisematel juhtudel esitas kliinik haigekassale 20-eurose, ent mõnel teadaoleval juhul ka kuni 70-eurose arve.

Et asi oleks selgemast selgem, olgu öeldud, et kui inimene läheb tasulisele vastuvõtule, ei ole arstil õigust esitada haigekassale ühtegi arvet. Ka haigekassa rõhutas oma lepingupartneritele üleeile saadetud pöördumises, et juba vastuvõtule registreerides peab patsiendile olema üheselt selge, kas talle osutatakse raviteenust haigekassa järjekorra või tasulise visiidi järjekorra alusel. Ühtlasi märkis haigekassa oma pöördumises, et seda peab olema võimalik eristada ka kliinikute ja haiglate järjekordade aruandlusest.

Kliiniku juht eitas topeltarveid

Niine nahakliiniku juht Raul Niin väitis kohe pärast loo avalikustamist meedias, et kliinik pole topeltarveid esitanud. Pikas teates, mida levitas nii kliiniku Facebooki leht kui ka palgatud PR-agentuur, selgitas Raul Niin justkui pikalt, miks pole tegu pettusega. Ent millegipärast rääkis ta üksnes tasuta vastuvõttudest ehk haigekassa ravijärjekorrast ja jättis osavalt kommenteerimata põhilise – tasuliste visiitide varjus haigekassale esitatud arved.

Eesti Päevaleht töötas läbi pärast „Pealtnägija” saadet Facebookis avaldatud üleskutsele tulnud tagasiside. Esiteks sai selgeks pettuse mastaap. Ainuüksi inimeste seni saadetud arvete põhjal on Niine nahakliinik esitanud haigekassale üle 4000 euro eest alusetuid arveid. Seejuures rõhutasid eranditult kõik pöördujad, et nad käisid teadlikult tasulisel vastuvõtul, sest haigekassa vastuvõttude järjekord olevat ulatunud üheksa kuuni.

Sadakonna inimese arvetest ja pangaväljavõtetest hoolimata eitas Raul Niin topeltarvetega patustamist, ent ei pidanud taas vajalikuks rääkida tasuliste visiitide eest haigekassale esitatud arvetest. Siiski tõdes ta, et praegu käiva siseauditi käigus on nad tuvastanud mõningaid küsitavusi ühe arsti tegevuses. Ta märkis, et neile laekus hiljuti teave, mille kohaselt olevat sama arsti varasemadki tööandjad leidnud tema töös sarnaseid rikkumisi.

Raul Niine sõnul teatasid nad auditist ilmnenud küsitavutest ka haigekassat. „Kui edasisest auditist selgub, et mõni arst on tõepoolest reegleid rikkunud, siis hüvitab Niine nahakliinik patsiendile ja haigekassale tekkinud kahju,” lubas ta. Siiski on Niin veendunud, et tegemist saab olla vaid üksikjuhtumitega, mitte üldise praktikaga. Inimestelt laekunud arvete põhjal saab aga Eesti Päevaleht tõdeda, et alusetutel arvetel on esinenud märksa rohkem kui ühe arsti nimi.

Vahest kõige põnevamaks osutus Raul Niine väide, et nende kliinikus on üks ravijärjekord. „Niine Nahakliinikus tasu eest järjekorras ette osta ei saa,” teatas ta. See tõstatab küsimuse, kas kliinik on ikka teadlik haigekassa ja tasuliste ravijärjekordade erinevusest.

Teiseks ilmnes, et kliiniku põhiarst Marianne Niin on tema enda erakliinikus tasulisel visiidil käinud patsientide eest esitanud haigekassale mitu arvet ka Ida-Tallinna keskhaigla alt. Kliiniku juht Raul Niin selgitas, et Marianne Niin töötas pärast PERH-ist lahkumist ja Niine nahakliiniku asutamist Ida-Tallinna keskhaiglas onkoloogi ja üldkirurgina. „Koostöö Ida-Tallinna keskhaiglaga toimus vastavalt sõlmitud lepingule ja vastavalt sellele esitati ka arveid,” väitis ta.

Haigla turundusosakonna juhataja Inge Suder möönis, et neil oli Niine nahakliinikuga 2011. aastast kuni 2016. aasta lõpuni haigekassa lepingu alusel sõlmitud alltöövõtuleping. Ühtlasi selgitas ta, et alltöövõtu korras haigekassalt saadud raha kandis haigla üle Niine nahakliinikule, mis tähendab, et nemad alusetutelt arvetelt tulu ei teeninud. Suderi sõnul polnud haigla pettusest teadlik.

Teadlik petuskeem

Eesti Päevalehel õnnestus suhelda ka Niine nahakliiniku tööga hästi kursis olevate inimestega, kes kinnitasid, et tegemist oli teadliku petuskeemiga, mis algas 2014. aastast, kui kliinikust sai haigekassa partner. Samuti öeldi, et korraldus haigekassale õhust võetud arveid esitada tuli juhtkonnalt. Juhtkond olevat töötajatega sõlminud kokkuleppe, et kui asi tuleb ilmsiks, vastutavad nemad. Raul Niin vastas, et ka need väited ei vastavat tõele.

Kui varasemate selliste lugude puhul on politsei alustanud uurimist, siis Niine nahakliiniku kohta pole politsei ega prokuratuur Eesti Päevalehele teadaolevalt uurimist alustanud. See-eest hakkas haigekassa nahakliinikut kontrollima ja arvatavasti selguvad tulemused mõne kuu pärast.

Kliiniku väitel on haigekassa neid regulaarselt auditeerinud. Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsberg ütles, et nad teevad küll kõigi lepingupartnerite regulaarset järelevalvet, ent sellises ulatuses, nagu äsja alustatud uurimine, ei ole Niine nahakliinikut veel kontrollitud. Raul Niin märkis, et kliinik on avatud igakülgseks läbipaistvaks koostööks ja uurimiseks.

Selle asemel et uurimisele kaasa aidata ja alustuseks kasvõi lihtsalt sohitegemist tunnistada, on Niine nahakliinik hakanud ajakirjandusele vastu tegutsema. Hiljuti palkasid nad rohkesti auhindu saanud PR-agentuuri, kes juba esimeste märkide peale, et Eesti Päevaleht teemat jätkab, võttis ajakirjanikuga ühendust. Agentuuri töötaja üritas tõde väänates anda ajakirjanikule mõista, et tegemist ei ole pettusega ja lehel ei tasu uut artiklit avaldada.

Vähe sellest, eilse tööpäeva lõpuks saabus advokaadilt ajakirjaniku e-postkasti kohtuga ähvardav kiri, mis nõudis artikli avaldamata jätmist. Advokaat väitis, et leht polevat tema kliendile ehk Niine nahakliinikule artiklis avaldatavaid väiteid tutvustanud. See on lausvale. Ajakirjanik küsis kõigi kolme põhiväite kohta kliinikult nende palgatud agentuuri kaudu kommentaari. Kuid nagu öeldud, otsustas kliiniku juht Raul Niin jälle hämada ja küsimustele sisuliselt mitte vastata.

Kuidas haigekassa petmine päevavalgele tuli?

Eelmise aasta aprillist saavad inimesed vaadata patsiendiportaalis digilugu.ee oma raviarveid, mis arst esitab pärast nende vastuvõtul käiku haigekassale ja mille eest patsiendid ei pea ise maksma. Arved tasub haigekassa otse raviasutusele. Arved tehti nähtavaks just eesmärgiga muuta ravikulud ühiskonnale läbipaistvamaks.

Esimesed kelmused tulid ilmsiks tänavu märtsis, kui „Pealtnägijas” oli kaks lugu selle kohta, et abivahendite firmad Tervise Abi ja Gadox olid aastaid esitanud haigekassale võltsarveid ja teeninud nendega sadu tuhandeid eurosid. Süsteem oli lihtne. Operatsiooni või trauma läbi teinud inimene saab haigekassa abiga ja retsepti alusel osta endale vajaliku meditsiinitarviku, näiteks ortopeedilise tugivahendi ehk ortoosi. Patsient peab maksma selle hinnast 10% ja haigekassa 90%.

Tervise Abi ja Gadox avastasid lihtsa teenimisvõimaluse. Inimesele müüdi tavaline ja odavam tehasetoode, aga haigekassale esitati arve eritellimuse järgi valmistatud kallima ortoosi eest. Seega esitasid firmad haigekassale teadlikult ja süsteemselt tegelikest suuremaid arveid.

Patsiendiportaali läbipaistvamaks muutmise esimene töövõit tuli pärast esimest lugu. Oma digilugu ja arveid kontrollima hakanud patsiendid avastasid, et neidki on kasutatud haigekassa petmiseks. Selliseid inimesi oli palju ja firmasidki rohkem kui esialgu kahtlustatud Tervise Abi. Haigekassa lõpetas abivahendite firmadega lepingud ja asja uurib politsei.