Tags:

Korruptsiooniuurijad liiguvad õiges suunas

Möödunud aasta 1. septembril loodi kriminaalpolitsei koosseisu korruptsioonikuritegude büroo, millega muutus korruptsioonikuritegude uurimine Politsei- ja Piirivalveametis tsentraalseks. Büroo juhi Mati Ombleri sõnul on esimesed edusammud juba näha.

Kuidas on läinud korruptsioonikuritegude büroo esimene aasta?

Arvan, et me oleme väga hästi toime tulnud. Esimesed neli kuud läksid meeskonna loomise tähe all. Minu ülesanne oli leida prefektuuride korruptsiooniteenistuste ja -talituse seast parimad, kellega uuel aastal jätkata, ning värvata vabadele kohtadele uued tublid inimesed (prefektuuride korruptsiooniüksused liitusid bürooga 1. jaanuaril 2012). Värbamise kõrval tuli koostada büroo tegevuskava kuni 2014. aastani ning lahendada palju haldusküsimusi, sh leida igapäevaseid töövahendeid jne. Esimene aasta on läinud tegelikult väga kiiresti.

Kas saab juba öelda, et tsentraliseerimine on end õigustanud?

Seda saab täiesti kindlalt väita. Oleme näiteks loonud büroo koosseisu analüüsiteenistuse, mis peale riskianalüüsi ja ohuhinnangu koostamise aitab nõu ja jõuga menetlusüksusi. Analüütilise käsitlusega oleme jõudnud edasiviivate sammudeni. Konkreetseid näiteid on vara tuua, kuna kriminaalasjade menetlused on veel pooleli. Meie valdkonnaga seotud kuritegude lahendamine võtab palju aega. See ei ole paari kuu, tavaliselt ka mitte poole aasta küsimus. Menetlused võivad kesta aasta või enamgi. See paneb menetlejale suure koormuse. Tal peab jätkuma südikust, tahtmist ja leidlikkust, et tulla materjalide sasipuntrast võitjana välja. Tuleb näha kõige olulisemat ja hoida end õigel kursil. Pikaajalise menetluse edu võti on olla fookustatud ja mitte astuda õigelt teelt kõrvale.

Kui keeruline on korruptsioon kuriteoliigina?

Väga keeruline. Korruptsiooni saab määratleda peitkuritegevusena, mis raskete juhtumite näol avalikuks ei tule. See tähendab, et peame neid ise otsima. Selleks me koostamegi ohuhinnangut ja riskianalüüsi. Iseenesest võivad menetlusse tulla üksikjuhtumid, mis saavad alguse erinevate huvirühmade konfliktidest. On ka neid, kes on olnud korruptsiooni tunnistajad; neil saab mõõt täis ja nad pöörduvad politseisse.

Kas on võimalik esile tuua korruptsiooniga seonduvaid tendentse?

Korruptsioon esineb seal, kus liigub raha. Seal on suur oht, et ametnikud ei suuda jääda ausaks. Kui ametiisik täidab ametiülesandeid ja seab kõrgemale erahuvid, toobki see kaasa ohtlikke momente. Ohumomendid on jätkuvalt seotud peamiselt riigihangete, ehitusvaldkonna ning euroraha kasutamisega. Need on valdkonnad, kus huvid projekti püsima jäämiseks on nii suured, et ollakse valmis ebaausalt käituma. Ametiisik pannakse proovile. Ja kui oled juba sõrme andnud, läheb terve käsi.

Kas altkäemaksu summad on suuremaks läinud?

Seda on raske öelda nende juhtumite pinnalt, mis meie menetluses on. Summad varieeruvad sõltuvalt ametipositsioonist ja projektidest, millega kokku puututakse, ning võivad olla ka väga tühised.

Kas saab kirjeldada altkäemaksu võtja profiili?

Väike töötasu, suur elamispind ja laenukohustus, sissetuleku vähenemine, raske majanduslik olukord eraelus, viibimine töökeskkonnas, kus on aktseptitud teatud laadi ebaaus käitumine – need on ainult osa tegureist, mis võivad ebaseadusliku käitumiseni viia. Lisaks suur soov saada materiaalseid hüvesid, andmata endale aru, et palk ja elatustase seda ei võimalda.

Kas ühiskonna suhtumine korruptsioonisse on muutunud? Kas hukkamõist on suurem?

Aastatega on suhtumine muutunud paremaks. Õiguskaitseasutuste hea töö on toonud avalikkuse ette viimastel aastatel erineva raskusastmega korruptsioonijuhtumeid, mis näitavad, et korruptsioon võib olla probleemiks mistahes riigiasutuses või eraettevõttes. Need juhtumid on pannud avalikkust kaasa mõtlema selles suunas, et ebaausat käitumist ei ole õige sallida. Korruptsioonivastases võitluses ei tohiks kaasa rääkida ainult õiguskaitseasutused. Kõik riiklikud asutused peavad olema oma suhtumise ja käitumisega rahvale heaks eeskujuks. Arvan, et me teeme suure hüppe paremuse poole, kui avalikkus hakkab suhtuma korruptsioonijuhtumitesse niisama hukkamõistvalt kui isiku- või varavastastesse kuritegudesse. Avalikkus tunnetab väga selgelt, et vägivald teise inimese vastu või korterivargus on vale, aga korruptsiooni suhtes ei pruugi suhtumine nii ühene olla. Kindlasti on siin oma roll meedial.

Palju oodatakse korruptsioonikuritegude büroolt nagu ka kriminaaltulubüroolt.

Jah, Siseministeerium ja peadirektor ootavad meilt tegusid, sest meie üksusesse on panustatud lisaraha. Ka minu soov on, et me suudaksime anda väga head tulemust. Seda saame teha siis, kui meie isikkoosseis, ressurss ja oskusteave on piisavad, et tegelda süvitsi raske valdkonna ning pikaajaliste menetlustega. Olulisel kohal on toimiv riskianalüüs ja koostöö partneritega. Efektiivsuse saavutamine võtab aega. Tähtis on astuda õigeid samme, mis viivad meid selleni, mida meilt oodatakse.

Mis mõttega intervjuu lõpetame?

Oleme büroo tegemistes nii head, kui head on meie inimesed. Meie inimesed on tublid ja mul on põhjust nende üle uhke olla. Nad soovivad tegelda väga keerulise valdkonnaga. Teinekord võib olla see tänamatu amet, sest avalikkus ei suhtu alati õiguskaitseasutustesse, sh prokuratuuri, kes korruptsioonijuhtumitega tegelevad, positiivselt. Sellistel puhkudel on tähtis, et me ei lase end välistel mõjudel segada ning teeme sihikindlalt oma tööd edasi.

Nelli Pello

Radari peatoimetaja

Väljavõte

Avalikkus peab hakkama suhtuma korruptsioonijuhtumitesse niisama hukkamõistvalt kui vägivallasse või korterivargusesse.

Faktikast

• 1. septembril 2011 loodi kriminaalpolitseiosakonna koosseisu korruptsioonikuritegude büroo. 1. jaanuarist 2012 muutus korruptsioonivaldkonnaga tegelemine tsentraalseks. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus ning Lõuna, Lääne ja Ida prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude teenistus liikusid büroo koosseisu ning jäid otsealluvusse korruptsioonikuritegude büroo juhile.

• Korruptsioonikuritegude bürool on talitused Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus.

• Korruptsioonikuritegude büroole on võimalik saata vihjeid aadressile korruptsioonivihje@politsei.ee või jätta teade automaatvastajale numbril 6123657.

• Lisalugemist korruptsioonist: www.politsei.ee/et/nouanded/korruptsioon, www.korruptsioon.ee, www.transparency.ee ja huvidekonflikt.just.ee.

Allikas: Radar