10.07.2013

Kõige korrumpeerunumaks peetakse erakondi

Eile avalikustatud 2013. aasta rahvusvahelisest korruptsiooniuuringust selgus, et kui altkäemaksu võtmine on uuringus osalenud 107 riigist kõige enam levinud politseis ja kohtusüsteemis, siis üldiselt peetakse kõige korrumpeerunumaks erakondi.

Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver ütles Eestit näiteks tuues, et see, kuidas erakonnad käsitlevad rahastamisskandaale, ei ole ühiskonda ärgitanud korruptsiooniteemaga tõsiselt tegelema. Ta lisas, et Korruptsioonivaba Eesti on soovitanud luua riigikogu liikmete jaoks käitumiskoodeksi, kuid see on takerdunud.

«Tõsine probleem on see, et vaid 39 protsenti Eesti vastajatest leiab, et inimesel endal on võimalik korruptsiooniga võitlemiseks midagi ära teha,» nentis Tehver, ja lisas, et selle näitajaga on Eesti uuringus osalenud Euroopa Liidu 23 liikmesriigi seas üks halvemaid (EL keskmine on 61 protsenti).

Tehveri sõnul peaks ükskõiksus korruptsioonivastase võitluse suhtes olema häirekell riiklikele institutsioonidele, sest loob soodsa pinna korruptsiooni levikuks, ja teiselt poolt on oluline takistus, et avastada ja takistada kuritarvitusi.

Rahvusvaheline uuring näitab, et korruptsiooni kõige lihtsam vorm, pistise võtmine ja andmine, on maailmas väga levinud, ning 27 protsenti uuringus osalenutest kinnitab, et on viimase 12 kuu jooksul maksnud altkäemaksu. Tehver nendib, et see on tõsine arv, ja lisab, et Eestis on uuringu kohaselt altkäemaksu maksnud vaid 6 protsenti küsitletutest, kõige rohkem esineb pistist meditsiiniteenuste puhul.

Tehver ütles, et altkäemaksu võtmine on ülemaailmselt kõige levinum nendes institutsioonides, mis tegelevad korruptsiooni vastu võitlemisega ehk õiguskaitseorganites, mis on kõige altimad selle uuringu kohaselt altkäemaksu võtma.

«Kaheksast uuritud avalikust teenusest on politsei ja kohtusüsteem need, kus kõige rohkem võetakse altkäemaksu,» ütles Tehver, ja lisas, et selle järeldusega on seotud tendents, et enamik küsitletutest leiab, et valitsuste korruptsioonivastane tegevus erinevates riikides ei ole piisav.

Korruptsioonibaromeetri puhul on tegemist avaliku arvamuse küsitlusega, milles uuriti tavaliste inimeste hinnanguid korruptsioonile ja sellele, kuidas see nende elu mõjutab, ning isiklikku kokkupuudet altkäemaksuga.

Uuring hõlmas 107 riiki ja küsitleti enam kui 114 000 inimest. Eestit esmakordselt kaasanud korruptsioonibaromeetri uuring tehti 2012. aasta septembrist kuni 2013. aasta märtsini ning see võimaldas esmakordselt võrrelda Eesti kohta kogutud andmeid teiste riikide vastavate näitajatega. Eestis võttis uuringust osa 1000 inimest.