16.09.2010

Kohus tunnistas Moissejevi süüdi pistise lubamise ja andmise katses

Tartu ringkonnakohus tunnistas Narva endise linnavoliniku, 42-aastase Aleksandr Moissejevi süüdi politseiametnikule pistise lubamise ja andmise katses, muutes sellega Viru maakohtu aprillikuise otsuse süüditunnistamise kvalifikatsiooni, kuid jättis karistuse muutmata.

Maakohus oli varem Moissejevi süüdi tunnistanud altkäemaksu lubamise ja andmise katses.

Ringkonnakohus mõistis Moissejevilt menetluskuluna välja ka 16 060 krooni suuruse DNA-ekspertiisi tasu, mille maakohus oli jätnud oma otsusega riigi kanda, teatas Tartu kohtute pressiesindaja.

Moissejevile mõistetud karistuse, 10 kuu pikkuse vangistuse jättis ringkonnakohus muutmata.

Altkäemaksu ja pistise eristamine sõltub sellest, kas vastutasuna tehtav või tegemata jäänud tegu on ebaseaduslik või seaduslik. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kui politseiametnik oleks vastutasuna täitnud Moissejevi palved, oleks see ohustanud õiguskaitseorganite usaldusväärsust. Küll aga ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga selles, et Moissejevi palutud teod oleks olnud ebaseaduslikud. Seetõttu tunnistas ringkonnakohus Moissejevi süüdi pistise lubamise ja andmise katses.

Moissejevi taotletud teod olid seotud Ida politseiprefektuuri menetluses olevates kriminaalasjades maksurevisjoni teostamata jätmisega, kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kriminaalasja materjalide üleandmisega viivitamisega prokuratuurile. Ühtegi nendest tegudest ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda üheselt ebaseadusliku toiminguna. Maksurevisjoni teostamise kohustust kohtueelses menetluses ei ole reguleeritud ühegi õigusaktiga.

Samuti on kriminaalmenetluse lõpetamine uurimisasutuse või prokuratuuri menetlusotsus, mis tugineb hinnangule kriminaalasjas kogutud tõenditele ja perspektiivile asja arutamiseks kohtus. Lisaks ei ole kriminaalasja ärasaatmise viibimise argument ebaseaduslik tegu ning käsitletav venitamisena, vaid võib olla samuti seotud menetlustaktika või muude menetlusotsustega. Ühes taotlusi puudutavas kriminaalasjas puudus Moissejevil ka menetlusseisund.

Kuigi konkreetsete asjaolude pinnalt võib olla võimalik ka järeldada, et teatud toimingute tegemata jätmine uurimisasutuses oleks ilmselgelt vastuolus uurimiseesmärgiga, ei ole uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse ebaseaduslikkust võimalik eeldada. Antud juhul ei ole ka süüdistusfunktsiooni täitja eraldi tõendanud ega välja toonud asjaolusid, mis oleks kinnitanud käsitletavates kriminaalasjades tegemata jätmiste ebaseaduslikkust või lükanud ümber tegemata jätmise seaduslikkuse.

Samuti pidas ringkonnakohus erinevalt maakohtust põhjendatuks DNA ekspertiisi tasu väljamõistmist Moissejevilt, kuna nimetatud ekspertiisi määramine oli oluline menetlustoiming otseste tõendite saamiseks esitatud süüdistuse kohta. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga ka selles, et Moissejevi varaline seisund saaks olla põhjenduseks menetluskulu riigi kanda jätmisele.

Moissejevit süüdistatakse Ida politseiprefektuuri menetletavas kriminaalasjas kahtlustatavana olles selles, et 26. augustil 2008 palus ta Ida politseiprefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissaril mõjutada kriminaalmenetluste käiku ja võtta vastu teda rahuldavad otsused kahes kriminaalasjas. Selle eest lubas Moissejev maksta politseiametnikule altkäemaksu 300 000 krooni, mille lubas üle anda kolmes osas. Kaks päeva hiljem andis ta politseiametnikule üle esimese osa lubatud altkäemaksust summas 100 000 krooni.

Altkäemaksu andmine jäi katsestaadiumi, kuna toimus jälitustegevuse käigus.

Moissejevi 10 kuu pikkuse karistusaja hulka on arvatud kahe kuu ja 15 päeva pikkune eelvangistuses viibitud aeg ning ülejäänud osas arvestatakse tema karistuse kandmise aja algust 16. aprillist 2010. Tänase kohtuotsuse vaidlustamise soovist saavad menetlusosalised teatada seitsme päeva jooksul alates homsest.