19.03.2014

Kohus mõistis mereväebaasi ametnikule korruptsiooni eest rahakaristuse

Harju maakohus mõistis kokkuleppemenetluses korruptsioonis süüdi mereväebaasi materjaliteenistuse ülema Marek Vesiaidi, kes tellis kaitseväele aasta jooksul enam kui 90 000 euro eest kaupa endaga seotud äriühingutelt.

Kohus mõistis Vesiaidi süüdi toimingupiirangu teadvas rikkumises suures ulatuses ning määras talle rahalise karistuse 150 päevamäära ulatuses, s.o summas 3525 eurot.

Süüdistuse järgi tellis Marek Vesiaid ajavahemikul 2. augustist 2012 kuni 14. juunini 2013 Mereväebaasi materjaliteenistuse ülemana endaga seotud äriühingutelt teenuseid ja kaupu kokku rohkem kui 90 000 euro väärtuses. Vesiaid oli mõlema äriühingu ainuosanik ning sealhulgas neist ühe puhul ka juhatuse ainuliige.

Kokkuleppemenetluse materjalidest nähtuvalt tegi Marek Vesiaid materjaliteenistuse ülemana eelnevalt nimetatud äriühingutega tehinguid ja seega osaledes samade äriühingute majandushuvide ja käibe olulises mõjutamises.

Kaitseväe poolt teostatud tehingute maht moodustas ühe äriühingu kogukäibest 57,66 protsenti ning teise äriühingu kogukäibest 100 protsenti.

Kriminaalmenetluse kohtueelset uurimist viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.

«Karistusseadustik näeb sellise kuriteo toimepanemise eest ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusettepaneku tegemisel arvestasin asjaolu, et isik on peale oma eksimust teenistusest lahkunud ning omapoolsete selgituste andmisel toimepandut kahetsenud,» ütles riigiprokurör Steven-Hristo Evestus.

Evestuse selgituse kohaselt jäävad Vesiaidile süüks pandavad teod ajavahemikku, kus korruptsioonivastast seadust muudeti, kuid nii varem kui ka praegu kehtiva seaduse kohaselt on ametiisikul keelatud teha toiminguid endaga seotud äriühingutega.

«Kuni mullu 31.märtsini kehtinud korruptsioonivastase seaduse paragrahv nägi ette, et et ametiisikul ei tohi oma teenistuskohustuste täitmisel olla huvide konflikti ehk ta ei tohi osaleda sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või teatud juriidiliste isikute majandushuve,» ütles Evestus. Vastavalt seadusele on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik, täpsustas Evestus.

Alates mullu 1. aprillist kehtima hakanud seaduse sätetele vastavalt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes või kui ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust.