22.10.2010

Kel raha, sel võim ja seadused?

Kolmapäeva õhtul lahvatas Eestis järjekordne kriminaalskandaal, mida saab iseloomustada märksõnadega Eesti rikkaimad ärimehed, palgamõrv ja segased seosed seadusandjaga, ehk mingil kummalisel kombel saadud vajalikud seadusemuudatused. Et skandaali traagelniidid ulatuvad otsaga nii Toompeale, keskkonnaministeeriumisse, kui Eesti suurimate erakondade tagatubadesse, nõuab Äripäev poliitikuilt kiireid ja põhjalikke selgitusi. Lühidalt asja olemust kokku võttes tutvustas ETV saade Pealtnägija tutvustas helilinte, mille skandaalse kuulsusega Oleg Ljadov enesekaitseks salvestanud oli. Lintidel räägivad Kiviõli Keemiatööstuse suuromanik, Eesti rikkaimate ärimeeste sekka kuuluv Toomas Tamm, Oleg Ljadov ja Imre Arakas lavastatavast palgamõrvast et Tamme konkurent, ärimees Nikolai Reisman vanglaleivale saata, et viimase ettevõtted sel ajal pankrotti lasta ning neile kuuluvad kinnistud pankrotipesast oma kätte saada. Kuid see selleks. Lintidel räägib Tamm, et enam polegi vaja palgamõrva lavastada ja konkurent Reismani vanglasse saata, sest ta on oma probleemile juba muul moel, riigi abiga lahendust saamas! Ja see annab Äripäeva arvates skandaalile juba uue mõõtme. Meenutuseks, riigikogu otsustas 2008. aasta suvel ühtäkki parandada maapõueseadust just sellisel moel, et Kiviõli Keemiatööstus sai väljaspool põlevkivi arengukava õiguse erandkorras iga aasta 1,5 miljonit tonni põlevkivi kaevandada. Tamme selja taha kogunesid nii Reformi- kui Keskerakond. Rohelised süüdistasid Keski ja Reformi Tammedele sadade miljonite kui mitte miljardi krooni kinkimises. Äripäeval on täna kolm küsimust: 1. Kas Eestis on tõesti võimalik osta seaduseid, seaduseparandusi ja muid riiklikke meetmeid? 2. Kuidas ja miks ikkagi sai Kiviõli Keemiatööstus riigilt kingituseks miljardilise põlevkivi kaevandamise loa? 3. Kuidas Kiviõli Keemiatööstus on täna riigi enda taha saanud, et viimane nüüd konkurendilt maad sundvõõrandamise protsessiga käest võtta aitab? Reismann räägib siin juba kolme miljardi kroonisest kingitusest! Võrdluseks, riigi kaukast saavad kõik riigikokku kuuluvad erakonnad toetust ca 100 miljonit krooni aastas. Heal aastal korjavad nad annetustest teist sama palju kokku. Väga lihtne on siit luua vandenõuteooriaid, kolmest-neljast miljardist mõni miljon ära anda – seda ei pane isegi tähele ju. Äripäev tahabki nüüd poliitikuilt õhu klaariks löömise nimel selgitusi. Ja mitte selliseid, milliseid jagas eile keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Riik peab seda nüüd lahendama, kuigi täpselt aru ei saa, mis tegelikult toimub. Uskumatu ikkagi, kuidas sealkandis asju aetakse,“ imestas Tamkivi, kes muide on juba alates 2007. aasta aprillist keskkonnaminister. Enne seda oli ta riigikogu keskkonnakomisjoni esimees.