10.11.2019

Katri Raik: kindlad reeglid ministrite nõunikele vähendavad korruptsiooniohtu

Eestis ja paljudes teistes demokraatlikes riikides on ministeeriumil suur roll nii seaduseelnõude ettevalmistamisel, mida parlament arutab ja vastu võtab, kui ka poliitika elluviimisel.

Seetõttu on ministeeriumi roll kahetine, ministeerium on poliitiline üksus, mille töö sihid seab parlament. Samal ajal tagab just ministeerium riigi stabiilsuse ja poliitika järjepidevuse. Ministeeriumi juhib minister.

Ministri poliitiliste ülesannete täitmisel on oluline roll ministri nõunikel. Need on töötajad, kellele tänapäeval ei laiene avaliku teenistuse reeglistik, seega ka eetikakoodeks, ja kelle ülesanded määrab minister isiklikult.

Minister valib endale nõunikud, võttes nii ka vastutuse oma valiku eest, ja ministeerium vormistab nad vaid tööle. Nõunikud lahkuvad koos ministriga. Tean oma lühikesest ministrikogemusest, kui olulised on pädevad ja kõrge eetikaga nõunikud. Minister peab saama oma nõunikku usaldada, viimase vastutus on seega ülikõrge.

Ministri nõunikega seostuvad viimastel kuudel pigem segased asjaolud, mis on varjutamas nende üldreeglina tehtud tubli tööd. Augusti lõpus sai avalikkus teada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhi otsusest võtta vastu uued väljakutsed.

Minister Kert Kingo tänas teda avalikult tehtud hea töö eest. Veel samal päeval vastandus sellele avaldusele reljeefselt Kingo nõunik, kuulutades, et EAS-i juht on muuhulgas varjanud korruptsiooni enda juhitava sihtasutuse sees. See väide on tänini tõendamata. Küll on ametist lahkunud nii nõunik kui ka minister.

Selle loo puhul on tegu otsese ministri nõuniku huvide konfliktiga – samal ajal, kui ta käis EAS-iga kohut, kasutas ta ära oma ametipositsiooni, et anda EAS-i juhile põrmustav hinnang.

"Eesti õiguse järgi võib korruptsioon aset leida ka otsuse või toimingu tegemises, selles osalemises või selle sisulises suunamises."
Tavamõtlemine on, et korruptsioon on see, kui keegi saab või annab altkäemaksu. Siiski võib korruptsioon toimida hoopis varjatumalt kui rahapaki liikumine ühest taskust teise. Eesti õiguse järgi võib korruptsioon aset leida ka otsuse või toimingu tegemises, selles osalemises või selle sisulises suunamises. Muidugi ei välista see ettevõtlusega tegelemist ega oma huvide kaitset.

Eestis peetakse poliitikat pahatihti räpaseks ja poliitikuid rahvast võõrdunuks. Ilmselt on nii mõnigi poliitik sellise suhtumise ka välja teeninud.

Oleme jõudnud ühiskonda, kus informatsioon liigub ülikiiresti ja on avalik. Ministrite ja tema nõunike kirjavahetuse avalikuks saamine toob hämarad teod kiiresti päevavalgele. Teame, et halb sõna levib kiiremini kui hea. Seega on iga otsustaja hool, et see, mida ta teeb, mitte ainult ei oleks eetiline, vaid tunduks ka kaugema ja kahtleva pilguga vaadates aus ja eetiline.

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon vaagis minister Kingo ja tema nõuniku teineteisele vastanduvaid seisukohti ja nende võimalikke mõjusid. Leidsime, et on lubamatu, kui nõunikul on tema nõustatavas valdkonnas vaidlused ja sügavad eriarvamused. Ministril ja tema nõuniku sõnal on kaalu, seega heidavad taolised olukorrad varju kogu sektorile või ka riigile, rääkimata ministri erakonnast ja poliitikutest üldisemalt.

Värskelt on algatatud kriminaalmenetlus maaeluministri Mart Järviku endise nõuniku suhtes, kes ministrit nõustama asudes oli advokaadina kaitsnud sama ministeeriumi allasutusega vaidlevaid kliente.

Visalt püsib kahtlus, et see suhe jätkus ka ministri nõustamise ajal ja et seda tolereerinud minister aitas kaasa huvide konflikti edasi arenemisele ja võimaliku korruptsioonikuriteo sooritamisele.

Need juhtumid on vähendanud inimeste usku sellesse, et Eesti riiki juhitaks usaldusväärselt ja ausalt. Kas ja mida saame teha, et seis paraneks?

Korruptsiooni vastu tuleb võidelda eelkõige ennetustegevustega. Euroopa Nõukogu juures asuva korruptsioonivastaste riikide ühenduse (GRECO) liikmena annab Eesti 2020. aasta suvel aru juba viienda GRECO hindamisvooru soovituste rakendamisest.

Nimelt on Eesti ühinenud korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooniga ning korruptsiooni tsiviilõiguslike aspektide konventsiooniga. Mõlema konventsiooni täitmist hinnatakse soovituste abil.

GRECO uue hindamisvooru fookuses on Eesti kõrgete ametiisikute, sh poliitiliste nõunike korruptsiooni ennetamine ja välistamine.

Seega on õiguslikku jõudu saamas nõue hinnata poliitiliste nõunike värbamisel nende eetilisi põhimõtteid ning ees seisavad nende kohustuslikud briifimised eetika ja aususe teemal. Nõunikel tuleb edaspidi deklareerida oma huvid, neile kehtestatakse huvide konflikti teemalised käitumisjuhised.

Kindlad reeglid hakkavad korraldama nõunike suhteid kolmandate osapooltega, kes võivad mõjutada poliitika tegemist. Samuti on oodata töökohavahetuse reegleid, mis piiravad poliitilise nõuniku õigust asuda pärast töö lõppu uude ametisse, kus nõunikuna kogutud teadmiste ärakasutamine võib olla ebaeetiline.

Sel teemal on riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon teinud koostööd MTÜ-ga Korruptsioonivaba Eesti ja GRECO soovituste rakendamise eest vastutava justiitsministeeriumiga. Vastavad arutelud toimuvad täna ka parlamendi fraktsioonides.

Mõni kuu tagasi küsiti kohtumistel korduvalt, et miks on vaja reguleerida poliitilisi nõunike küsimust eraldi reeglite kehtestamisega ja kas on nii halbu kogemusi, et seda tuleb teha. Tookord ei olnud meil kõnekaid näiteid, nüüd kahjuks on ja mitte ainult üks.

Töötame selle nimel, et GRECO soovitused rakenduksid. Usun, et poliitilisi nõunikuid puudutavad korruptsiooni ennetamise meetmed teevad meie riigi veel paremaks ning hajuvad ka kõige kriitilisema pilguga vaatleja kahtlused.

Loe artiklit ERRis.