20.11.2012

Justiitsministeerium hakkab ette valmistama parteide rahastamismuudatusi

 

Parlamendi põhiseaduskomisjon kiitis täna heaks erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmist käsitlevad seisukohad, mille alusel peab justiitsministeerium hiljemalt märtsi alguseks kokku panema eelnõuprojekti.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees, demokraatide ühendusse kuuluv Deniss Boroditš ütles Postimehele, et komisjon fikseeris täna oma seisukohad ning saadab need justiitsministeeriumile, kes peab tegema vajalikud analüüsid ja koostama eelnõu teksti hiljemalt tuleva aasta 1. märtsiks.

Tema sõnul lisatakse kirjale fraktsioonide ja demokraatide ühenduse arvamused ning ka koondtabel ettepanekutest, mis komisjonile suve jooksul parteide rahastamise ja järelevalve süsteemi muutmiseks esitati. «Nüüd on vaja asuda tegutsema ja seetõttu sai ministeeriumile ka tähtaeg antud,» lausus Boroditš.

Põhiseaduskomisjon on juba varem kirja pannud oma esialgsed seisukohad, mis saadeti kahe nädala eest arutamiseks fraktsioonidele, ning nendes sisulisi muudatusi Boroditši sõnul ei tehtud. Seisukohad puudutavad nii erakondadele riigieelarves ette nähtud toetust ja muid tuluallikaid, näiteks annetusi, samuti järelevalvet ja sanktsioone ning valimiskulusid.

Parteide riigieelarveline rahastamine võib väheneda

Nii näiteks soovib komisjon vähendada erakondadele riigieelarves ette nähtud toetust ning samal ajal senisest enam toetada neid parteisid, kes on kogunud teatud protsendi hääli, kuid riigikokku pole pääsenud. Praegu saavad riigieelarvest valimistel saadud kohtade arvule vastavalt toetust parlamendiparteid, kuid ka erakonnad, kes valimiskünnist ei ületanud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Komisjon tahab muuta kehtivat süsteemi aga nii, et püsivat eelarvetoetust saaksid peale parlamendiparteide erakonnad, kes on saanud riigikogu valimistel 2,5-5-protsendilisele toetusele vastava mandaadi.

Rahajaotamise põhimõtete osas vääriks komisjoni hinnangul kaalumist idee jagada pool toetussummast kõigi riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ning teine pool valimistel kogutud häälte arvule vastavalt. Lisaks toetab komisjon ettepanekut tasaarveldada riigieelarvelistest eraldistest parteide maksuvõlad.

Komisjon toetab valimiskampaania kulude piiramist

Koos toetuse vähendamisega soovib komisjon vähendada ka parteide valimiskampaania kulutusi. Samas pole veel otsustatud, kas seada kampaaniakulutustele rahaline ülempiir või piirata kampaania mahtu. Aruteluks on välja käidud idee kehtestada mahupiir kulukamatele reklaamiliikidele, luua kõigile erakondadele ühtsed tingimused ja võimalused välireklaamiks ning ka mõte, et ühtse meediareklaami hanke korraldaks riik.

Komisjoni arvates võiks kaaluda ka ideed, mille kohaselt telliks erakondade rahastamise järelevalve komisjon valimiskuludele sõltumatu hinnangu saamiseks auditi. Samuti toetab põhiseaduskomisjon erakondadele positiivse netovara nõude kehtestamist ning riigikogu valimistel senise kahe kuupalga alammäära suuruse kautsjoni vähendamist, nentides, et praegune regulatsioon seab kandidaatidele suure rahalise koormuse.

Peale selle peab komisjon vajalikuks avada arutelu juriidiliste isikute annetuste taaslubamise üle, täiendada ja täpsustada keelatud annetuste loetelu ja sisu erakonnaseaduses ning seada parteidele tehtavatele annetustele ülempiiri. Põhiseaduskomisjon on sularahas tehtud annetuste piiriks pakkunud 1200 eurot inimese kohta aastas, kuid summapiiri kehtestamist võiks komisjoni hinnangul kaaluda ka teiste annetuste puhul.

Kriminaalkaristusi lubaks komisjon vaid erandjuhul

Karistuste osas on komisjon seisukohal, et erakonnaseaduses ette nähtud rahastamisreeglite rikkumise eest tuleb ette näha efektiivsed sanktsioonid, kusjuures põhirõhk peaks olema väärteosanktsioonidel ja varalistel mõjutusvahenditel. Kriminaalkaristuse võimalus peaks olema komisjoni hinnangul aga äärmine abinõu, mida kasutatakse vaid erandjuhul, näiteks siis, kui tekib kahtlus isikliku kasu ebaseaduslikus saamises.

Riigikogu kaotas võimaluse parteisid keelatud annetuste vastuvõtmise eest kriminaalkorras karistada 2010. aasta novembris vastu võetud seadusega, mis ühtlasi nägi ette erakondade rahastamise kontrolli komisjoni loomise. Muudatuste poolt hääletasid toona Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste saadikud ning vastu oli üheksa sotsiaaldemokraati.

Pärast Reformierakonna rahastamisskandaali puhkemist on mitmed poliitikud ja eksperdid pidanud vajalikuks kriminaalkaristuse võimaluse taastada. Oktoobri lõpus ütles ka president Toomas Hendrik Ilves, et taastada tuleb selge, tegelikkuses rakendatav kriminaalkaristus keelatud annetuse vastuvõtmise, aga samuti selle tegemise eest.

Erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi ülevaatamise võttis põhiseaduskomisjon oma tööplaani tänavu juunis. Suve lõpuks esitasid komisjoni palvel muudatusteks ettepanekuid paljud eraisikud, kodanikeühendused ja institutsioonid.

Allikas: PM Online