30.06.2014

Jüri Saar: maadevahetuse juhtum redefineeris nõukogudeaegse arusaama korruptsioonikuritegudest

Tartu Ülikooli kriminoloogia professori Jüri Saare sõnul pole kriminaalmenetluse puhul loogiline nõukogude ajale omane eristamine, kas altkäemaksu võetakse lubatud või lubamatu teo eest.

Saar rääkis "Aktuaalse kaamera" otsestuudios antud intervjuus, et maadevahetuse juhtum oli keeruline, arvestades seda, kui kõrged ametiisikud sellesse segatud olid: kaks tipp-poliitikut, üks kõrge riigiametnik ja tuntud ettevõtjad.

"Kuna selle otsusega olid seotud ka väga põhimõttelised küsimused - jälitustegevuse ja tõendite küsimused kriminaalmenetluses - siis on see täiesti arusaadav. See oli väga kaalukas ja pretsedenti loov otsus, mis täna teatavaks tehti," lausus kriminoloogia professor.

Ta tuletas meelde, et esimese astme kohus leidis järeldusele, et süüdistatavate rikkumised olid niivõrd tõsised, et nende alusel pole võimalik tuvastada, mis aset leidis ja kes mida tegi ning sisuliselt mõistis kohus sellega protseduuriliste reeglite rikkumise tõttu süüdistatavad õigeks. Ringkonnakohus ei nõustunud esimese astme kohtuga leides, et on küllaltki kaalukad tõendid olemas, millega nõustus ka riigikohus.

"Tõele on liigutud järjest ligemale ja selline see kriminaalmenetluse loogika ongi," lisas Saar.

Kriminoloogia professor tõi välja, et riigikohus kvalifitseeris altkäemaksu ümber pistiseks ning see seisukoht on tema silmis ainuõige.

"See on nõukogude perioodist pärit arusaam korruptsioonikuritegude kohta, nüüd nende kahe eristamine kaob ära kriminaalõiguse revisjoni käigus. Ükski läänemaailma inimene ei saanud aru, mis eristamine see selline on, kui ühel juhul võetakse lubatud teo eest altkäemaksu ja teisel juhul lubamatu teo eest. Kaitse ülesehitamisele andis see võimaluse öelda, et tegu, mille eest altkäemaksu võeti, oli lubatud," selgitas Saar.

Tema hinnangul ei saa öelda, kas kümne aasta taguste kuritegude suhtes kohtuotsuse tegemise aeg on mõistlik või ei.

"Ametiseisundi kuritarvitamise osas leidis riigikohus, et kui see uuesti anda madalama astme kohtusse, siis see aeg läheb liiga pikaks ning pole enam mõistlik. Tänu sellele kaks inimest said kergema karistuse," tõdes professor.

Riigikohtu kriminaalkolleegium tunnistas täna maadevahetuse kriminaalasjas süüdistatavad altkäemaksu võtmise ja andmise asemel süüdi pistise võtmises ja andmises, jättes ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata.

Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samal põhjusel kergendati Ester Tuiksoo karistust.

Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Küll leidis riigikohus, et ametialased teod, mille eest Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest.

Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks.