Artiklid

Märksõnad:

Sisu tüüp:

Autor:

Väljaanne:

Keel:

Väljaantud:

Väljaandja:

Teema:

Tüüp:

Staatus:

23.11
2020

Külli Taro: avalikkus võiks nõuda Repsi skandaali põhjuste lahendamist

Eelmisel nädalal avaldatud info haridus- ja teadusministri Mailis Repsi tegevuse kohta riigi raha ja vara kasutamisel puudutas sotsiaalset närvi mitmel moel. Räägiti ajakirjanduseetikast, valetamisest, ministrite palganumbrist ja privileegidest, pere- ja tööelu ühitamisest ja naistest poliitikas. Samal ajal riigikogus menetletav riigieelarve või uued koroonapiirangud ei pälvinud sugugi nii palju tähelepanu.

11.11
2020

Politsei pidas kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest

Teisipäeval peeti kinni kolm hoiu-laenuühistuga Erial seotud inimest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises. Eriali asutajat kahtlustatakse ka PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises.
Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et Eriali omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta, teatasid riigiprikuratuur ja politsei- ja piirivalveamet (PPA).

09.11
2020

Olari Koppel: valimiskomisjon ei võltsi Eestis valimistulemusi

Siseminister Mart Helme sõnutsi Eestis otsekui võltsitakse valimistulemusi ühe erakonna kasuks ja seda teevad need, kellel on e-häältele ligipääs - vabariigi valimiskomisjoni liikmed. Ühena neist pean süüdistust tõsiseks, kirjutab Olari Koppel.
Siseministri, rahandusministri ja Euroopa Parlamendi saadiku kommentaare USA järgmise tõenäolise presidendi ja valimiste aususe kohta tuleb pädevalt hinnata eelkõige neil, kes vastutavad Eesti julgeoleku- ja välispoliitika ning Eesti-USA kahepoolsete suhete käekäigu eest.

06.11
2020

EL leppis kokku õigusriigi põhimõtete sidumises eelarvega

Euroopa Parlament ja 27 liikmesriiki leppisid neljapäeval kokku EL-i pikaajalise eelarve sidumises mehhanismiga, mis nõuab riikidelt euroraha saamiseks demokraatlikest normidest kinnipidamist.

Euroopa Liidu Nõukogu teatavaks tehtud "ajutise leppega" ületatakse parlamendi vastuseis 1,1 triljoni eurose eelarve (MFF) ja 750 miljardi eurose taastepaketi heakskiitmisele.

EL-i liidrid leppisid ebamääraselt sõnastatud mehhanismis põhimõtteliselt kokku juulis peetud maratonkohtumisel, kus kiideti heaks ka koroonakriisist taastumise toetamiseks moodustatud abipakett.

04.11
2020

Kohus mõistis endise Tartu abilinnapea osaliselt süüdi

Tartu maakohus tunnistas endise Tartu abilinnapea Valvo Semilarski toimingupiirangu rikkumises osaliselt süüdi ning mõistis talle rahalise karistuse ligi 17 000 eurot.

Kohtu otsuse järgi on Semilarski süüdi AS-iga Eviko ja AS-iga Aqua Marina seotud toimingupiirangu rikkumises. Kohtu hinnangul nähtub Tartu linnavalitsuse istungi protokollidest, et istungitest osa võtnud Semilarski ei taandunud kordagi Eviko ja Aqua Marinaga seotud küsimuste arutelust, sealhulgas otsustuste vastuvõtmisest.

03.11
2020

Müller rõhutab EL-i taastusfondi kasutamisel otsuste läbipaistvust

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri kinnitusel on Eesti üks suuremaid rahapoliitilisi väljakutseid Euroopa Liidu taastusfondi 1,5 miljardi euro jagamine investeerimisobjektide vahel. Müller rõhutas, et objektid tuleb valida objektiivsete kriteerimite alusel.

Euroopa Taaskäivitamise kavast saab Eesti järgmise kolme aasta jooksul lisaks EL-i tavapärasele seitsmeaastasele eelarvele (MFF) üle pooleteise miljardi euro toetusi. Selle raha kasutamine peab toimuma läbimõeldult ja selgelt, tõdes Müller. Praegu on teada vaid üks objekt - Tallinna haigla ehitus.

14.10
2020

Teder: toetasin Keskerakonda nende julgete otsuste tõttu

Teder ütles ERR-ile, et tema jaoks on erakondadele annetamine hea tava ja praegune valitsus on raskel ajal teinud tublit tööd. "Printsiip on selge, et kuna mina töötan välisturgudel, siis ma püüan toetada erakondi, mis toetavad Eesti asja arendamist välismaal," lisas ta. Eelmisel aastal annetas Teder Keskerakonnale 50 000 eurot, varasemalt on ta annetanud ka teistele erakondadele.

08.10
2020

Ametnikud ja ministrid nuputavad lobikohtumiste avalikustamise reegleid

Justiitsministeerium ja valitsusliikmed murravad pead, kas ja kuidas avalikustada kõik ministrite ja lobistide vahelised kohtumised. Seda ootab meilt lähiajal korruptsioonivastaste riikide ühendus.

28.09
2020

Riigikohus: ERJK liige ei pea oma erakonnast sõltumatu olema

Riigikohus selgitas, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) kuuluvad parteide esindajad kaitsevad seal neid määranud poliitiliste jõudude huve. Seetõttu tohivad nad osaleda oma erakonda puudutavate ERJK otsuste langetamisel ka juhul, kui on partei igapäevase tegevusega lähedalt seotud.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) volikogu toonane esimees Paul Puustusmaa osales mullu märtsis partei esindajana ERJK koosolekul, kus jäeti alustamata menetlus EKRE väidetava rikkumise kohta valimisreklaami tegemisel.

21.09
2020

Eesti pankurite eliitüksus: ilusad autod, sularahahunnikud ja salasidemed klientidega

Eesti Päevalehe valduses olevad sajad leheküljed kriminaaluurimise dokumente ja Danske Banki Eesti haru pankurite eraviisilist kirjavahetust maalivad pildi kurikuulsa pankurite üksuse tegelikust ärist.

Just selle üksuse töö kukutas Danske Banki maailma suurimaks peetavasse rahapesuskandaali ning pritsis poriläraka Eesti riigi maine valgele särgikraele.

18.09
2020

TÜK Stomatoloogia kliiniku kahte töötajat kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes

Möödunud nädalal esitas PPA korruptsioonikuritegude büroo Tartu ülikooli kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhatajale ja ülemõele kahtlustuse, mille kohaselt on nad rikkunud riigihangete teostamise nõudeid.

18.08
2020

Viive Aasma: riigihangete komisjonides on korruptsioonioht

Riigihangete käik sõltub liialt subjektiivsetest asjaoludest, kirjutab suhtekorraldaja ja Alfa-Omega Communicationsi juhataja Viive Aasma.

Loe artiklit ajalehest Postimees.

03.08
2020

Marju Himma: kelle huvides on allikas anonüümne?

Anonüümsete allikate kasutamiseks on mitu põhjust nii ühiskonna kui ka indiviidi jaoks, kuid nende kasutamine peab olema hästi põhjendatud, et anonüümsusest ei saaks omaette ründerelv kellegi kolmanda huvides, leiab Vikerraadio päevakommentaaris ajakirjandusuurija Marju Himma.
Viimased nädalad on pakkunud arutelu selle üle, kui õige on ajakirjanduses kasutada anonüümseid allikaid. Ajakirjandusuurimuses on seda teemat üksjagu palju uuritud, sest see puudutab ajakirjanduse läbipaistvust, mis omakorda on neljanda võimu usalduse aluseks.

21.07
2020

Aeg tahab lokulööjaid kättemaksu eest kaitsta

Kuigi rikkumisest teatajate tagakiusamise vältimiseks nõuab Euroopa Liidu mullusügisene direktiiv Eestilt niikuinii lisasamme, plaanib justiitsminister Raivo Aeg asja nõutust isegi põhjalikumalt ette võtta.

Kavas on luua teavitaja kaitse seadus, mis kohustaks ametiasutusi ja ettevõtteid seadma sisse teavituskanali tööalastest rikkumistest teada andmiseks ning tagama vihjeandjatele anonüümsuse. Vihjeandja mistahes tagakiusamine – seda võib teha näiteks ülemus – muutuks tulevikus väärteokorras karistatavaks.

20.07
2020

Ministeerium tahab vähendada kohtuistungite andmete kättesaadavust

Justiitsminister Raivo Aegi (Isamaa) sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et riigi loodud andmekogusid ei kasutataks ärilistel eesmärkidel ning vältida nii alternatiivsete andmekogude teket.

"Need andmed, mis on täna olnud avalikud, need jäävad avalikuks ja nendega on võimalik kõikidel huvilistel vastava registri, veebilehe kaudu edaspidi ka tutvuda. Muutus on selles osas, et neid andmeid ei loeta enam avaandmeteks ehk neid ei ole võimalik näiteks koguda robotprogrammiga," lausus Aeg.

17.07
2020

Kriitikud näevad planeerimisseaduse juures korruptsiooniriski

Viie aasta eest vastu võetud uus planeerimisseadus on kriitikute arvates muutnud planeerimismenetlused läbipaistmatumaks ning maavalitsuste kaotamine teinud pea olematuks kontrolli kohalike omavalitsuste otsuste üle, mis omakorda on suurendanud planeeringute valdkonna korruptsiooniriski.

Loe pikemalt Äripäeva veebist.

13.07
2020

Kas lobistidele peaks tegema kohustusliku registri?

Riigikogu korruptsioonikomisjon on lubanud suvepuhkuselt tagasi tulles tegeleda lobiregistri teemaga. Väitlevad SpeakSmarti argumenteerimiskoolitaja ja advokaadibüroo Derling Primus jurist Siim Vahtrus ning pikaaegne väitlustreener Karin Kase.

Loe lähemalt ajalehes Postimees.

09.07
2020

Külli Taro: kes peaks saama kuuluda volikokku?

Kevadistungjärgul jäi riigikogus pooleli arutelu kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametite ühitamatuse küsimuses. Riigikogu sai riigikohtult ülesande veelkord kaaluda, millistel valla või linna palgal olevatel inimestel on võimalik samal ajal tegutseda ka volikogu liikmena. Sügisel tehtav otsus mõjutab oluliselt juba järgmisel aastal toimuvaid kohalikke valimisi, kirjutab Külli Taro Vikerraadio päevakommentaaris.

08.07
2020

VAHETUND POSTIMEHEGA ⟩ Eestis on vaja lobiregistrit

Lobitööst Eestis ei räägita, sest meie väike ja korporatiivne ühiskond on huvitatud tagauste säilimisest. See on arengu piduriks, ütles Postimehe ajakirjanik Marica Lillemets Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega».

Eesti on üks vähestest Euroopa riikidest, kus ei ole veel lobiregistrit. Lobist saab olla ainult suhetes riigivõimu ja kohaliku omavalitsusega või mõne konkreetse valitsuse liikme tasandil, täpsustas Postimehe ajakirjanik Marica Lillemets, et igasugune asjade ajamine ei ole veel lobitöö.

07.07
2020

Marica Lillemets: lobistid ja huvigrupid

Eesti on oma olemuselt sõpruskondadekeskne riik. Oleme seotud kooli- ja korporatsioonikaaslastega, huvi- ja tööalaselt, sugulust pidi. Lisaks formaalsetele sidemetele on meil palju mõjuringe ja muidu sõpru-tuttavaid. Ning mõnes mõttes on see väikeriigis paratamatu.

Loe lähemalt Postimehest.

Lehed