Vastuolu isiklike põhimõtete ja organisatsiooni nõudmiste vahel

Olukorda, kus indiviidi ja organisatsiooni tegutsemispõhimõtted ning huvid ei lange kokku, on indiviidi tasandil kõige keerulisem muuta. Raske on  kõrgete eetiliste põhimõtetega ajakirjanikul töötada madalate eetiliste tõekspidamistega kollektiivis või juhtkonna käe all. Nt ajakirjanik ei kirjuta väljastpoolt tulnud tellimuse peale tekste, kuid väljaande juhtkond ei näe selles midagi taunitavat ning nõuab ajakirjanikult taoliste tekstide tootmist. Valdavalt kipuvad indiviidi ja organisatsiooni konfliktide tulemusena jääma kaotajaks indiviidid, kellele antakse valida – kas töötad edasi või lahkud.

Oskusliku asjaajamisega on ajakirjanikul siiski võimalik rääkida läbi töötingimuste suhtes ning luua endale vajalik hingamisruum. Selleks tuleks  sõnastada enda vajadused ning kaaluda nende vajaduste rahuldamise hinda – kui kaugele saab minna, et enda suhtes siiski ausaks jääda? Kompromissi leidmine enda põhimõtete ja organisatsiooni nõudmiste vahel on sageli võimalik. See on lihtsam, kui arutellu organisatsiooni nõudmiste üle kaasata ka kolleegid.

Kommentaar saadetud.
Kommentaari sisu puudub.

1 Avalik-õigusliku organisatsiooni huvid

Ringhäälingus  tehakse saadet, mille põhirahastajaks on ministeerium. Saate kavandamisel lepitakse  ringhäälingujaama esindajate ja ministeeriumi ametnike vahel kokku kajastatavad teemad, nende hulk ja maht. Sisu, allikate või käsitlusviisi puhul ei tehta ringhäälingujaamale  ettekirjutusi. Ajakirjanik tahaks teha ühte saatesse teemakäsitlusest ka kriitilise lõigu, kuid otsustab seda mitte teha, sest saate üldise ideega – kajastada valdkonda positiivselt ja uuenduslikult – ei sobiks see kokku. 

 

 

  • Ajakirjanik võib keelduda teemakajastusest, kui see tekitab talle eetilise konflikti.
  • Ajakirjanik püüab saates kajastada ka talle vajalikuna näivat kriitilist aspekti.
  • Ajakirjanik konsulteerib toimetaja või ajakirjanduseetika nõunikuga kriitilise lõigu tegemiseks.

2 Meediaettevõtte omaniku isiklikud huvid

Väljaande omanikule kuulub lisaks ajalehele mitmeid teise ettevõtteid, nt kirjastus, kinnisvarafirma, inkassofirma. Ajalehe reporter saab ülesandeks kajastada omaniku ettevõtetega vastuollu läinud firmade ja isikute, konkurentide probleeme. Reporterini jõuab ettepanek kajastuseks peatoimetaja vahendusel. Kuna reporteril ei ole hetkel endal paremat teemat välja pakkuda, kajastab ta probleemi, teadvustamata leheomaniku seotust asjaga.

 

  • Ajakirjanik uurib teema saamisel toimetajalt ja muudest allikatest teema tagamaid.
  • Ajakirjanik võib keelduda teemakajastusest, kui see kahjustab tema või väljaande mainet, kui see tundub talle ebaobjektiivne või mittetasakaalustatud.
  • Ajakirjanik nõustub teemakajastusega juhul, kui see pakub piisavalt avalikku huvi ning sellisel juhul kajastab ajakirjanik teemat tasakaalustatult ja objektiivselt, vajadusel kaasab teema avamisse kolleege.

 

3 Meediaettevõtte ärihuvi

Ajalehes otsustatakse teha teemaleht mobiilsidest, selle hetkeseisust ja arengutest, muuhulgas tutvustatakse lähemalt ka kõigi Eesti mobiilioperaatorite mõnda teenust või toodet. Teemalehe toimetaja lepib kokku reklaamiosakonnaga, et reklaamiosakond müüb teemalehte lisaks tarbijalugudele ka temaatilist, mobiilside ja –teenuste alast reklaami. Teemalehe autoriteks on ajalehe uudisteajakirjanikud.

  • Uudisteajakirjanikud ei kirjuta reklaamtekste, sest see vähendab nende usaldusväärsust. Ei saa samaaegselt teenida avalikku huvi ja kellegi kitsamaid erahuve.
  • Ajakirjanikul on õigus keelduda reklaamtekstide kirjutamisest.
  • Kui ajakirjanik teeb teemalehele kaastööd, siis ei kirjuta ta reklaamteksti, vaid võrdleb oma tekstis erinevate teenusepakkujate tooteid.
  • Reklaamtekstid peavad olema reklaamtekstidena markeeritud.

 

Väikese raadiojaama reporter läheb toimetaja juurde ideega teha lugu ühest kohalikust ettevõttest, mis on tulnud välja algatusega, mis võiks pakkuda huvi kõigile kohalikele elanikele. Toimetaja soovitab ettevõtte algatusest lugu mitte teha, sest ettevõte ei osta raadiojaamalt reklaami.

 

  • Reporter põhjendab toimetajale antud algatuse kajastamise vajalikkust.
  • Teemakajastusel püüab reporter esitada selle tasakaalustatult ja objektiivselt.

 

Ühe suurettevõtte kohta on ilmunud ajakirjanduses seoses uue teenuse väljatöötamisega mitmeid informeerivaid artikleid, mille on kirjutanud väljaannete reporterid. Ettevõtte esindaja pöördub väljaandja poole ja küsib võimalust neid artikleid avaldada ettevõtte kliendilehes. Väljaandja lubab ettevõttel neid artikleid kasutada ning esitab selle eest ettevõttele arve. Kliendilehes on artiklite autoritena toodud konkreetsete reporterite nimed.

 

  • Toimetus ei peaks vastu võtma ettevõtte pakkumist trükkida juba ilmunud ajakirjanduslikud lood kliendilehes, kus nad satuvad reklaamtekstide vahele ja võivad nii kahjustada ajalehe ja konkreetsete ajakirjanike mainet.
  • Kui toimetaja informeerib ajakirjanikke nende lugude avaldamisest kliendilehes, on ajakirjanikel õigus mitte nõustuda nende avaldamisega.

 

4 Isikliku hüve pakkumine meediaorganisatsiooni äritegevusse panustamise eest

Raadiojaama juht teeb turismiettevõttega lepingu, et turismiettevõte saab vastutasuks soodsamate teenuste eest ajakirjanikele soodsamat reklaamihinda. Raadiojaama juht annab töötajatele teada, et kes tahab kasutada soodsamalt turismiettevõtte teenuseid, peab selle eest lugema sisse rea raadioreklaame.

 

  • Raadioreklaamide lugemises ei ole probleemi, kui reklaame loevad töötajad, kes ei ole ajakirjanikest eetrihääled. 
  • Raadioajakirjanikud, kes pidevalt esinevad eetris, võivad keelduda (ja peaksid keelduma) reklaamide lugemisest.