Reklaamides ülesastumine, ürituste modereerimine, koolitused ja seminarid

Ajakirjaniku professionaalse kompetentsi hulka kuulub avaliku arvamuse kujunemise mehhanismide tundmine ja oskus auditooriumiga suhelda. Nendest oskustest on huvitatud ka teised avalikkuses nähaolevad subjektid – ametkonnad, ettevõtted, omavalitsused jt. Seetõttu ei ole harv juhus, et pöördutakse konkreetse ajakirjaniku või meediaettevõtte poole palvega teha koolitus või seminar, et  õpetada avalikkuse huviorbiidis olevaid isikuid ja organisatsioone meedias adekvaatselt käituma. Ajakirjanikelt soovitakse saada kasulikke näpunäiteid meediasuhtluseks. Ühelt poolt oleks sellisest koolitusest kasu ka ajakirjanikule endale, sest ta saaks oskuslikult tegutsevalt allikalt kiiremini ja lihtsamalt infot (nt kriisikommunikatsiooni puhul oleks oluline edastada kiiresti pilti ja sõnumeid televisiooni – see eeldab kiirelt hea allika leidmist) – koolitatud organisatsioon otsustaks ära, mis on avalikkusele oluline info ja edastaks ajakirjanikule selle kiiresti ja professionaalselt. Kui aga meediasuhtluseks koolitatud organisatsioon edastab teadlikult ainult ühte sõnumit, jääb ajakirjanikule pelga vahendaja (suhtekorraldaja) roll, kellel on väga raske näha, kas edastatud materjali puhul ei ole siiski muud aspektid olulisemad. Ühiskonna valvekoera, st ajakirjaniku ülesanne on otsustada info olulisuse üle. Seetõttu ei peaks olema ajakirjaniku rolli huvides tegutseda ettevõtete ja ametkondade suhtekorralduse parandamisega.

Ajakirjanikke kutsutakse sageli nende intervjueerimis- ja esinemisoskuse tõttu juhtima  avalikke arutelusid. Tuntud ajakirjaniku nime abil püütakse suurendada avalikku huvi nii mittekommertslike kui ka kommertslike ürituse vastu, meelitada kohale rohkem kuulajaid ja kaasarääkijaid. Üritus võib pakkuda ajakirjanikule huvi mitte ainult arutelu vahendajana, vaid olla väärtuslik ka avalikkusele esitlemiseks. Kuidas aga oma kahte rolli – moderaatori ja ajakirjaniku oma - ühendada? Kas ise arutelu suunates on võimalik objektiivselt hinnata selle  kaalukust ja olulisust meedia infovoogu edastamise jaoks?

Eestis on ajakirjanduse usaldusväärsus küll langenud, kuid siiski on see piisavalt kõrge selleks, et ajakirjanik  hoolikalt oma avalikke etteastumisi jälgiks.. Reklaamitegijale võib olla kasulik ajakirjaniku kaasamine reklaami, sest see kindlasti kasvatab usaldusväärsust reklaamitava toote või teenuse vastu. Ajakirjanikule endale võib see küll rahaliselt tasuv olla, kuid ajakirjanikuameti usaldusväärsusele mõjub pigem õõnestavalt.

Kommentaar saadetud.
Kommentaari sisu puudub.

1 Mittekommertslike ürituste modereerimine

Tuntud teleajakirjanik modereerib kohaliku omavalitsuse tellimusel erinevate erakondade poliitilist debatti kohalikus rahvamajas. Talle makstakse selle eest tema küsitud tasu ja kaetakse Eesti teise serva sõitmise kulud. Ajakirjanik kutsub kaasa ka operaatori, kellele samuti makstakse ning debatist tehakse õhtustesse teleuudistesse lühike lõik.

 

  • Kui teema pakub laiemat huvi, kajastab teleajakirjanik teemat tasakaalustatult ja objektiivselt.
  • Toimetaja vaatab loo üle tasakaalustatuse ja objektiivsuse seisukohalt.
  • Loos märgitakse ära ajakirjaniku roll debatis.
 

Ajalehe peatoimetajat kutsutakse modereerima ühe sihtasutuse uuringutulemuste tutvustavat üritust. Auditooriumi moodustavad antud valdkonna teadlased, spetsialistid ja ajakirjanikud. Peatoimetaja saab modereerimise eest mõõduka tasu ja ise üritusest ei kirjuta. Küll on aga kutsutute hulgas ka sama väljaande antud valdkonna ajakirjanik, kes peaks üritust kajastama.

 

  • Peatoimetaja ei saa sündmusest kirjutada, sest ei saa üritusel juhtivas rollis osalemise tõttu sündmust objektiivselt kajastada. 
  • Kui uuringutulemuste vastu on piisav avalik huvi, kajastab sündmust kuulamas käinud ajakirjanik. 
  • Ajakirjanik kajastab teemat tasakaalustatult ja objektiivselt, st hindab nii peatoimetaja kui ka teiste osalejate rolle ja väljaütlemisi avaliku huvi seisukohalt. 
 

2 Kommertsürituste modereerimine

Tuntud teleajakirjanik teenib põhitööle regulaarselt lisa erinevate kommertsürituste modereerimise, firmapidude ja oksjonite juhatamise ja muu sellisega. Ajakirjanik töötab meelelahutuslikus uudistesaates saatejuhina, kus aeg-ajalt esineb lugusid üritustest, mida teleajakirjanik on käinud modereerimas.

 

  • Ajakirjanik ei kajasta uudistesaates teemasid ja sündmusi, mida on ise modereerinud, sest see vähendab tema usaldusväärsust ajakirjanikuna. Keeruline on objektiivselt ja tasakaalustatult käsitleda sündmusi, milles ollakse ise osaline.
  • Piisava avaliku huvi olemasolu korral saab teemasid ja sündmusi kajastada teine toimetuseliige, kuigi usaldusväärsuse küsimus jääb – auditoorium näeb, et eetriaega saavad sündmused, kuhu  ajakirjanik on raha eest kohale kutsutud. Auditooriumis levib eksitav arvamus, et eetrisse saabki tasu eest – seeläbi väheneb usk meedia sõltumatusesse, objektiivsusesse ja tasakaalustatusesse.
 

 

 

3 Koolitused ja seminarid

Teleajakirjanikule tehakse pakkumine tulla koolitama Päästeameti töötajaid ajakirjanikega suhtlema, selgitama visuaalse ja verbaalse materjali olulisust ja sellega manipuleerimise võimalusi. Teleajakirjanik võtab pakkumise vastu, sest lisaks materiaalsele kasule näib asjal olevat ka lisaväärtus – päästetöötajad õpivad meediaga suhtlema ja seeläbi saab telekanal toota kriisiolukordades kiiremalt ja kvaliteetsemat materjali.

 

  • Kui tegu oleks kommertsettevõttega, siis ajakirjanik  koolitama ei läheks, sest kommertsettevõtete tegevuse osas enamasti laiem avalik huvi puudub ning avalikkuse huviorbiiti sattudes on ajakirjaniku eesmärgiks saada ettevõttelt tegelikkusele vastavat/ objektiivset infot, samas kui koolitamine võib õpetada ettevõtte esindajaid infovooga omatahtsi manipuleerima.
  • Riigiametite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide puhul on selline koostöö teatud juhtudel võimalik – koolitada selles osas, kuidas anda intervjuusid, kriisiolukordades edastada kiiresti infot, tutvustada pildi- ja sõnalise materjali tähtsust jms.
  • Ajakirjanik, kes töötab uudiste- või ühiskonnaelusaadete toimetuses, peaks arvestama, et ta võib sellise koolituse läbiviimisega oma sõltumatust kahjustada.
 

4 Reklaamides osalemine

Tuntud ajakirjanik astub üles õllereklaamis ajakirjaniku rollis.

 

  • Ajakirjanik ei astu üles reklaamides, sest ei saa üheaegselt tegutseda avalikkuse huvides ja kellegi kitsastes erahuvides.

 

Tuntud teleajakirjanik reklaamib kuulsa Eesti sportlase treeningvideot, milles ajakirjanik osaleb ka ise.

 

  • Ajakirjanik ei astu üles reklaamides, kommertslikel reklaamüritustel, sest ei saa üheaegselt tegutseda avalikkuse huvides ja kellegi kitsastes erahuvides.